Aeg Tagastes möödus peaasjalikult mõtisklemisele palvest ja diskussioonidele erinevatel religioossetel teemadel. Võib öelda, et see aeg oli Augustinusele väga meeltmööda. Kaks aastat hiljem tehti Augustinusele ettepanek vastu võtta preestrikutsumus, mida ta ka tegi. Nüüd kulus lõviosa Augustinuse ajast Pühakirja uurimisele ja üsna pea tunti teda kui mõjukat teoloogi. Tema esimene teoloogiline kirjutis pärineb just sellest ajast. Selles teoses ta ründab manilasi, sekti, mille liikmeks ta oli ise pikka aega olnud. 393. aastal tehti Augustinusele ettepanek kirja panna oma jutlused. Kaks aastat hiljem (395) suri Hippo linna piiskop. Samal aastal pühitseti Augustinus piiskopiks ja ta määrati Valeriuse, Hippo linna piiskopi abiliseks. Augustinus jäi kogu oma ülejäänud eluks Hipposse, kus ta suri 34 aastat hiljem. Selle aja jooksul võttis Augustinus osa paljudest religioossetest ja usulistest vaidlustest. Tema
Teda hakati uskuma ning tal tekkis järgijaskond Mani saatis välja misjonäre ja tegi ja ise misjoniretke selle tulemusena levis usund väga kiiresti ja laialdaselt (üle Rooma piiri, ka Lähis-Idas) Mani edu ja hukatuse aluseks oli suhe kuningavõimuga teda soosinud kuninga surmaga kadus soosing ning uus kuningas kartis, et Manilus, olles nõnda edukas, võib üle võtta zoroastrismi positsiooni. Mani vangistati ning ta suri seal; manilasi hakati taga kiusama Maniluse tunnused: Gnostiline õpetus maailma tekkest ja lunastusest Erinevate religioonide elementide assimileerimine kuna pidas nii kristlus, budismi kui ka zoroastrismi põhiolemuselt samaks usundiks, kuid väitis, et manilus on siiski teistest kõrgemal Dualistlik õpetus - on olemas 2 alget/juurt, mis on mittemateriaalsed sfäärid, koosnevad erilisest ainest: I. Valguse headus, mida valitseb Valguse Kuningas oma kaaskonnaga; rahu ja harmoonia II