Mehed olid erinevatesse väeliikudesse jagatud vanuste järgi: 17-45-aastased osalesid aktiivses sõjategevuses ning 45- 60-aastased mehed moodustasid reservi. Rooma sõjaväe peamiseks väeüksuseks oli ~5000 mehest koosnev leegion (ld k legere välja valima), mis lahinguväljal asetus väiksemate allüksustena (maniipulitena) justkui malelaua ruutudena, võimaldades suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Roomlased kasutasid hellenistlike riikide eeskujul arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Alates I Puunia sõjast (264 241 eKr) rajasid roomlased endale ka tugeva sõjalaevastiku. Vaenlase territooriumil viibides rajasid
Kuni 2.saj lõpuni eKr moodustati maakaitseväe põhimõttel (kodanikel oli kohustus muretseda endale relvad) ning kutsuti kokku vajaduse korral. Mehed olid erinevatesse väeliikudesse jagatud vanuste järgi- 17-45 aastased osalesid aktiivses sõjategevuses ning 45-60 mehed moodustasid reservi. Rooma sõjaväe peamiseks väeüksuseks oli ~5000 mehest koosnev leegion (ld k legere – välja valima), mis lahinguväljal asetus väiksemate allüksustena (maniipulitena) justkui malelaua ruutudena, võimaldades suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Roomlased kasutasid hellenistlike riikide eeskujul arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Alates I Puunia sõjast (264 – 241 eKr) rajasid roomlased endale ka tugeva sõjalaevastiku. Vaenlase territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest
Kuni 2.saj lõpuni eKr moodustati maakaitseväe põhimõttel (kodanikel oli kohustus muretseda endale relvad) ning kutsuti kokku vajaduse korral. Mehed olid erinevatesse väeliikudesse jagatud vanuste järgi- 17-45 aastased osalesid aktiivses sõjategevuses ning 45-60 mehed moodustasid reservi. Rooma sõjaväe peamiseks väeüksuseks oli ~5000 mehest koosnev leegion (ld k legere välja valima), mis lahinguväljal asetus väiksemate allüksustena (maniipulitena) justkui malelaua ruutudena, võimaldades suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Roomlased kasutasid hellenistlike riikide eeskujul arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Alates I Puunia sõjast (264 241 eKr) rajasid roomlased endale ka tugeva sõjalaevastiku. Vaenlase territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest
Kuni 2.saj lõpuni eKr moodustati maakaitseväe põhimõttel (kodanikel oli kohustus muretseda endale relvad) ning kutsuti kokku vajaduse korral. Mehed olid erinevatesse väeliikudesse jagatud vanuste järgi- 17-45 aastased osalesid aktiivses sõjategevuses ning 45-60 mehed moodustasid reservi. Rooma sõjaväe peamiseks väeüksuseks oli ~5000 mehest koosnev leegion (ld k legere välja valima), mis lahinguväljal asetus väiksemate allüksustena (maniipulitena) justkui malelaua ruutudena, võimaldades suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Roomlased kasutasid hellenistlike riikide eeskujul arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Alates I Puunia sõjast (264 241 eKr) rajasid roomlased endale ka tugeva sõjalaevastiku. Vaenlase territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Võidukalt
annaabi.ee 
