inimestest vormivad "Akvaariumi salaliidu", kes otsivad tähendusrikkaid muutusi oma elus, et luua tingimused, mis kiirendaksid isiksuseajastule iseloomulikku arengut. Ferguson väidab, et Akvaariumi liit on ilma liidrita, aga võimas ühendus, mis töötab selle poole, et tuua esile radikaalne muutus kogu Ühendriigis. Selle liikmed on murdnud teatuid lääne mõtlemise põhielemente ja isegi ajaloo jätkuvust. See on liit ilma poliitilise doktriinita, ilma manifestita, osalistega, kes taotlevad võimu, et seda hajutada ja kelle strateegiad on pragmaatilised, isegi teaduslikud, aga kelle perspektiivid kõlavad nii müstiliselt, et nad kõhklevad sellest rääkida. Nad on aktivistid, kes küsivad erinevaid küsimusi, mis esitavad valitsevale klassile väljakutseid. Osalejaid on kõikidest ühiskonnakihtidest. Neid ühendab ja muudab sarnaseks nende endi seesmised avastused ja läbielamised. Sa võid murda läbi vanade
peetud ka terve modernse arhitektuuri ja ühiskonna manifestiks. Raamatusse koondas Koolhaas New Yorkis veedetud aastate jooksul tehtud Manhattani uuringu tulemused. Manifest saab põhjendatud kohe esimeste lausetega: ,,Kuidas kirjutada manifesti urbanistika jaoks, mis jääb 20. sajandisse ajal, mil tuntakse selle vastu vastikust. Manifestide saatuslik nõrkus on tõendite puudumine. Manhattani probleem on vastupidine see on mäestiku jagu tõestust ilma manifestita." [5] Koolhaas on ise seletanud, et mõista New Yorki ja seega ka üldse tänapäeva, on vaid kaks põhiaspekti. Esimene on rahvastiku tihedus ja selle tihenemine ning teiseks on leiutised, arhitektuuri seisukohast on neist kõige olulisem muidugi lift, mida esitleti avalikkusele 1850. aastal ning juba 20 aastat hiljem ilmub esimene joonistus, millest saab välja lugeda, kuidas hakkab tuleviku arhitektuur välja nägema: liftiga ühendatud terasest korduvad korrused