Tüdruk algul puikleb vastu, kuid Kusta ei anna alla ning mangub terve öö Maali ukse taga. Maali saadab poissi kergekäelise Mari juurde, kuid poiss ei lahku. Nad vaidlevad veel pikalt, kuni poiss alla annab ja ära minema hakkab. Sel hetkel mõtleb kangekaelne Maali ümber ning jookseb Kustale järgi, kartes, et poiss lähebki Mari juurde. Taaskord läheb vaidluseks, millest puhkeb tagaajamine heinamaal. See lõppeb vana veski juures, kuhu tüdruk end lukustab. Seekordki alustab poiss mangumist, et tüdruk teda sisse laseks ja temaga räägiks. Tüdruk aga on hiirvaikselt ning ei vasta Kusta palvetele. Hiljem istub poiss väsinult veski akna pakule ja vajub mõtteisse, kui äkitselt tunneb ta kätt oma juustes ja kuuleb Maalit enda nime sosistamas. Sel korral rääkis noorpaar oma probleemid selgeks ja nad jalutasid koos taluni. Siis läks nende tee lahku, kuid sel ööl uinus Maali õnnelikult. 2. Võrdlused : Suvine öö tukkus nagu hällitades talu kohal ;
ei teeni ja siis poodi ei tule ja mu käest viina ei osta. Iivan on aga haavunud, ta räägib, et Jevdokia- naine, kellele kuuluvad kõik kalapüügivarustus on suremas ja keegi ei taha kalale sellepärast minna. Pärast pikka arutelu tuli poodi naine, kel olid Jevdokia pärast ära nutetud silmad ja kari lapsi kaasas, ta ütles Ekkele, et ta ei jõua enam, et palun anna mulle pudel viina. Ekkel oli naisest kahju ja nii ta ka tegigi. Samamoodi ei jõudnud Ekke enam Iivan Sirota mangumist kuulata ja andis ka talle pudel viina. Seejärel lahkus Iivan poest ja rääkis kõikidele kui loll Ekke on , et ta nii lihtsakäeliselt poest asju jagab, et nii ta pood küll kaua vastu ei pea. Ekke sulgeb poe ja seab sammud Jevdokia elamu poole. Maja oli täis tunglevat ja voorivat rahvast. Uks Jevdokia tuppa oli lahti. Tema ümber oli kogunenud ta pojad, tütred, nende perekonnad. Jevdokia vaatab külmade liikumatute silmadega enda ümber ja käsib kutsuda enda juurde ta viimase tütre Dunja
osta. Iivan on aga haavunud, ta räägib, et Jevdokia- naine, kellele kuuluvad kõik kalapüügivarustus on suremas ja keegi ei taha kalale sellepärast minna. Pärast pikka arutelu tuli poodi naine, kel olid Jevdokia pärast ära nutetud silmad ja kari lapsi kaasas, ta ütles Ekkele, et ta ei jõua enam, et palun anna mulle pudel viina. Ekkel oli naisest kahju ja nii ta ka tegigi. Samamoodi ei jõudnud Ekke enam Iivan Sirota mangumist kuulata ja andis ka talle pudel viina. Seejärel lahkus Iivan poest ja rääkis kõikidele kui loll Ekke on , et ta nii lihtsakäeliselt poest asju jagab, et nii ta pood küll kaua vastu ei pea. Ekke sulgeb poe ja seab sammud Jevdokia elamu poole. Maja oli täis tunglevat ja voorivat rahvast. Uks Jevdokia tuppa oli lahti. Tema ümber oli kogunenud ta pojad, tütred, nende perekonnad. Jevdokia vaatab külmade liikumatute