Tühine tegelane on luhvtikusti. Kiire ja hooletu inimene on purtsakadri, pikaldane ja aeglane on venivillem. Jonnija kohta öeldakse jonnjaagup. Kuri naine on nõiaella. Mitmeid nimetusi on saanud virisev laps: jõmmajüri, piripilliliisu möiramari, vääksvillem. Rohkesti nimetusi on lobiseja kohta, näiteks turukadri, ladrakai, lorileenu, pläraläraleenu, pudruandres, jutujaak. Tühja jutu tegija on käojaan. Pealekaebaja on kaebejaak, manguja on mukerjaan. Kiitlejat kutsutakse kelkants, jõudejaak, jõudejüri. Naljahammas on pulmajüri, naljamats, narrimart, naljamärt. Hulkuja on vastavalt soole kas rannakai või ilmajüri. Kergete elukommetega naine on rannakadri, liiderlik mees tonksujaan (vrd don Juan ~ donzuan). Vaene tõrjutu on tuhkatriinu, tuhkamats või tuhkahauamats. Vagatseja on pühajüri. Ilmneb ka linna- ja maarahva vastandus. Linnainimene on linnajuulus ning maalt pärit inimene maamats. (Mäearu 2002: 3031)
Uurides 3-6-aastaste laste emade suhtumist sõjamängudesse selgus, et mõjutusi oma mängudeks said lapsed nii televisioonist, eakaaslastelt kui ka suurematelt lastelt. P.Smith on pakkunud lastevanematele järgmise lahenduse: juhul kui laps mängib pidevalt sõjamänge või näitab mängudes üles agressiivsust, tuleb lapsevanemal selle asjaolu suhtes kindlasti muret tunda. Niisuguse käitumise põhjust tuleb otsida väljaspool manguja mänguasju, sest põhjus on seotud mänguväliste teguritega. Ka ei tohiks lapsed lasteaeda ega kooli sõjamänguasju kaasa tuua. Lastega tuleb kindlasti rääkida sõjamängudest ja nende mängude mõjust ning selgitada, miks need mängud ja mänguasjad on kahjulikud.
annaabi.ee 
