On hinnatud, et aastatel 18001900 tapsid tiigrid ainuüksi Indias üle 10 000 inimese. Peaaegu alati suudetakse inimsööjatiigerid identifitseerida ja nad püütakse kinni ning lastakse maha või mürgitatakse. Bangladeshis ja Indias elab tiiger kasvava inimpopulatsiooniga aladel ning talunikud tungivad tiigri elupaikadesse, suurendades nii tiigri rünnaku tõenäosust. Inimsööjatiigrid on suur probleem Indias, täpsemalt Kumaon, Garhwal ja Sundarbani mangroovisoodes, kus on olnud juhtumeid, et ka terved tiigid ründavad inimesi. Tiigrid ründavad inimest tavaliselt siis, kui nad ei ole füüsiliselt võimelised teisiti oma toitu hankima. Inimsööjatiigrid on tavaliselt vanad, jõuetud ning puuduvate hammastega. Erinevalt inimsööjaleopardile ründab tiiger inimest päeval. See näitab, et tiiger on võimaline oma harjumusi muutma olenevalt sellest, keda ta jahib. Kõige kuulsam inimsööjatiiger on emane Champawati Tiiger, kes tappis 20
õhujuuri. Lisaks neile on troopiliste alade taimedele väga olulised mitmesugused tugijuured mangroovisoodes ja ronijuured. Parasvöötmealade liikidel on laialdaselt levinud tõmbejuured (kontraktiiljuured, radices contractiles), mis aitavad