Kaduvväike osa järgi jäänud Märgalad kui elupaigad ja nende seisund. 1Märgalade tähtsus: elupaik ja hüdroloogilise reziimi puhverdaja 2Suur kuivenduse surve 20 saj I poolele Euroopas 3Eestis: 1972 aastaks 20% märgaladest kuivendatud 4Vooluvete kohta suhteliselt vähe teada 5Araali meri ära kuivendamine. 1960- XX ( ) . . , . , , 200 . Mangroovide seisund Oli aegu, kus randu hoolega puhastati mangroovidest. Mudastel, haisvatel, niisketel mangroovisoodel ei nähtud mingit väärtust. Kagu-Aasias loodi maad rannahotellidele ja krevetikasvandustele. Sydney olümpiastaadion ehitati veel alles aastaks 2000 puhastatud mangroovsoo peale. Kuid tänaseks on hakatud mangroovrandade tähtsusest rohkem aru saama. Austraalias neid enam ei puudutata (erandiks oli Sydney olümpiastaadion), aga arengumaades küll, eriti paikades, mida tsunami tabas.
Neid leidub paljudes puudes ja põõsastes, kõige rohkem aga koores. Tanniidid on rohkem või vähem veeslahustuvad ja parkimiseks valmistatakse peenestatud puukoorest ekstrakte. Eesti taimedest on kõige sobivamad tammekoor ja pajukoor. On kasutatud ka kuusekoort. Maailma mastaabis on üks paremaid taimi Lõuna- Ameerikas kasvav kebratso (,,kirvelõhkuja" oleks eestikeelne ligilähedane vaste), mille raudkõva puit on väga tanniididerohke. Tanniide saab ka mangroovidest ja akaatsiatest. Tanniidid on keerulised ühendite segud. Kõige enam sisaldavad nad aga aromaatseid ühendeid, mis on pärit gallushappest ja tema estritest iseendaga ja fenoolide või monosahhariididega. (Gallushape 3,4,5 trihüdroksübenseenkarboksüülhape) Tanniidide kõige tähtsamad rühmad on fenoolsed hüdroksüülrühmad ja karboksüülrühmad. Nad on tüüpilised nõrgad happed, mis neutraalses või happelises keskkonnas dissotsieeruvad vähe.Nende molekulid võivad lahuses
annaabi.ee 
