üksnes tabulatuurides. See on süsteem, tähtede ja numbrite abil näidati ära nootide asukohad astmelaual. Erinevatel riikidel olid erinaevad viisid tabulatuure üles märkida. 16. saj. võeti kasutusele O. Petrucci leiutatud nooditrüki moodus. (Mätlik, 1991:3) 1.4 Näppepillide taganemine 17. sajandiks oli lauto kujunenud 14-ne keelseks: 7 burdoon e. basskeelt ja 7 soolokeelt. Lauto kõrval mängiti ansamblites ka palju tema sugulaspille millest üks, colascione, millega mangiti saadet, oli 6-keelne ning sama häälestusega, mis tänapäeva klassikaline kitarr. Kõikide nende kitarri ja lauto sugulaspillide repertuaar on osa kitarrimuusika pärandist ja üldjuhul tänapäeva kitarril mängitav. Koos hispaania näppepillidega levisid Euroopas 17. saj. ka hispaania tantsud. Siis aga hakkas klahvpillide võidukäik, ning paarikümne aastaga olid kitarr, lauto ja vihuela maailmamuusika areenilt välja tõrjutud. 1.5 Kitarri-reformid 18. saj
kuj taismehel, nii mehel kuj naisel. Varakevadest esimeste halladeni ei andnud selja sirutamiseks mahti pold ega viinamagi. Aga ka vaarikas tasu ei pogenenud t66ka eest.Tema leib tuli kulI vaevaga, aga tulemata ta ei jaanud. T66ka salved olid vilja tais, tema veiniaamid ei kuivanud iial 16hki. T66ka aidakorvale kerkis peagi teine ning seegi oli vilja tais - ikka selleks, et pere ei peaks nalga nagema, et homne paev jataks varju tanase. Rahulikum Dli kulaelanike taIv - siis mangiti tubades lustimange, raagiti lugusid ja moistatati moistatusi. Aastad laksid, suvele jargnestalv, sugupolvele sugupolv ja ikka uhtemoodi Dli see - suvi hingas inimeste elumahlad pollusse, talvel hingas inimene sisseja pollusaak andis rammu tema ihule tagasi. Ikka Dli see uhtemoodi - k6ik mangud, koik lood ja moistatused kordusid aastast aastasse.Inimesed tulid parast paevaseid talitusi tubadesse videvikku pidama, raakima muinasjutte ja moistatama moistatusi
annaabi.ee 
