Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Maavarad Läänemeres Liivamaardlad Eesti rannikumeres Meremuda maardlad Nafta ja maagaas (Poola, Leedu) Energeetilised maavarad Nafta ja maagaasi merealune varu moodustab 60–70% kogu maailma varust. ekspluateeritakse enamasti neid, kus vee sügavus on alla 200 m. Tähtis naftapiirkond on ka Venezuela laht, samuti Mehhiko ja Guinea laht ning eriti Põhjameri. Tuntuim naftarikas piirkond on Pärsia laht (60%) Norra: Gaasiekspordija – 2, nafta – 7 1/3 eelarvest 140 inimest Olulised tehnoloogiad Arktika: 90 miljardit barrelit naftat, umbes 1700 triljonit kuupjalga maagaasi ja 44 miljardit barrelit Kivisüsi Merealuseid kivisöe leiukohad – 100, toodetakse – 70 Jaapan (30%) UK (10%), Kanada, Türgi, Tšiili, Hiina Mineraalsed maavarad ...
hõbe, vask, tsink ja koobalt, mis on aastate jooksul merepõhja settekihtidesse ladestunud. Väärismetallide ülestoomine on aga keeruline. Esiteks on merepõhja peal väga soolase ja kuuma vee kiht, teiseks esinevad väärismetallid mikroosakestena. Seepärast peavad teadlased välja töötama erilised tehnikad, millega mikroosakesed sette suurematest osakestest eraldada. Ookeanipõhja konkretsioonid raua- ja mangaanikonkretsioonid, peamiselt ookeanide ja merede, harva ka järvede põhjas olevad, rohkesti (vähemalt 30%) rauda ja mangaani sisaldavad mineraalsed moodustised. Nende läbimõõt ulatub mõnest millimeetrist mõnekümne sentimeetrini suurem osa paikneb ookeanide sügavates osades, leitakse neid ka madalamalt (näiteks Blake’i platool Atlandi ookeanis toimus umbes 750 m sügavuses katsetootmine juba 1970. aastal).
just poiklained. Laanemere keskkonnaprobleemid: Konkretsioonide uldvarud Laanemeres on vahemalt 100 milj. Eutrofeerumine, ohtlikud ained, nafta ja olireostus, voorliigid, tonni, s.h. on rauda vahemalt 14 milj. tonni ja mangaani 9 milj. hapnikupuudus suvikutes, uputatud lahingurelvastus, kalastik tonni. Soome lahes naiteks esineb kolme tuupi konkretsioone: a) (ulepuuk), voorliigid, elupaikade havitamine, rannajoone rauakonkretsioonid (50-76% Fe); b) mangaanikonkretsioonid muutmine, merre ehitamine, kiirlaevade lained. Eutrofeerumine (40-70% Mn); c) Fe-Mn konkretsioonid. Laanemere lounaosas on toitainete (fosfor, lammastik) ulekullus veekogus, mis sageli esineb toostusliku nafta ja polevate gaaside leiukohti. Koige pohjustab vee kvaliteedi halvenemise. Eutrofeerumine voib olla olulisemad on Alam-ja Kesk-Kambriumi kivimitega seotud looduslik voi inimtekkeline. Rannikumere seire eesmargiks on leiukohad Sambia ps
annaabi.ee 
