Itaalia. Tulemuseks oli esimene rahvusvaheline kunsti stiil alates gooti stiilist. Euroopa valitsejad ostsid Itaalia kunsti töid. Samal ajal mujalt Euroopast artistid reisisid kõik Itaaliasse, sellega aidates levitada maneristlikku stiili. Individuaalsed Põhja-Itaalias töötavad artistid andsid alguse sellisele liikumisele nagu Põhja Manerism. Esindajateks olid näiteks Carracci vennad, Caravaggio, Cigoli, Leonardo da Vinci, Raphael, Michelangelo. Seda perioodi nimetati ka anti- manerismiks. Eitati esteetilisi väärtusi nii nagu oli kõrg renessansis. Kunsti tähtsaim valdkond on maalikunst ja skulptuur on teisejärguline. Mõisted: Manerism - renessansi ja baroki vaheline periood( 1520-1600) Euroopa kunstis. Iseloomulik virtuoosne tehnika, vormide formatsioon jne. Vastandus renessansi harmooniale. Romanistid - Madalmaade maneristlikud kunstnikud. Leiutised: Botaaniline aed (1543). Lihtne vee termomeeter Galileo Galilei poolt (1593).
Innocents, Pariis), kujutatakse saledaid peentesse voltitesse langevates läbipaistvates rüüdes nümfe, kel kannud käes. Vaevalt oleks taoline teos võinud sündida ilma itaallaste, eriti Fontainebleau koolkonna eeskujudeta. Goujoni reljeefid erinevad teravalt XV sajandi skulptuurist, isegi sellise suure meistri loomingust, nagu Michel Colombe. Aga samuti erinevad nad ka Fontainebleau meistrite teostest. Viimastest võib sageli nentida rafineeritust, mis tihti muutub külmaks manerismiks ja loiuks väsimuseks. Goujoni figuurid seevastu mõjuvad gratsioosselt, kõige veidramaid riime viia loomulikku ja ilusasse kooskõlla. Goujoni figuuride omapärane ilu tuleneb eelkõige nende liigutuste mitmekesisusest. Plaadid nümfidega olid üksteisest eraldatud väikeste vaheribadega, kuid moodustasid koos siiski terviku. Viis figuuri on teataval määral variatsioonid üheainsa kuju liikumisest mitmesugustes asendeis ja pöördeis. Kui neid üksteise
jne. Renessanss (15. 17.saj.) jaguneb tavaliselt kolmeks etapiks vara, kõrg- ja hilisrenessansiks, olles eri maades erineva ulatusega. Itaalias on varaseim 13.-14.saj. olnud eel- e. protorenessanss (trecento), sellele järgneb vararenessanss 1400-1500 (quattrocento), kõrgrenessanss 1500-20/30 (cinquecento) ja hilisrenessanss 16. Saj. teisel poolel. Üleminekut renessansilt barokki 16.saj. lõpul nimetatakse manerismiks. Teistes Euroopa maades on renessansi jaotus vähem märgatav, saab alguse 15.sajandi II poolel ja kestab 17.saj. alguseni. Arhitektuuris ilmnesid esimesed uuendused 15.sajandil. Ehitistüüpidest pööratakse endiselt tähelepanu sakraalehitistele, basilikaalse kiriku asemel eelistatakse aga tsentraalset kuppelehitist või siis basiilikat, mille kooriosa kohale tõstetakse kuppel. Kasvas ilmalike hoonete osatähtsus, nendest oli kõige levinum Itaalia pinnal välja kujunenud palazzo e.
annaabi.ee 
