Tinglikult saab jagada kaheks: looduslähedased tööd ja abstraktsionistlikud tööd. Enamasti on skluptuurid suuremõõtmelise ja lihtsa vormiga. Esimesse rühmitusse kuulub Ernst Barlach (1870 - 1938) Õppis Hamburgis, Dresdenis ja Pariisis. Tegelenud graafika ja keraamikaga. On teind figuure inimestest, mis on lihtsustatud vormiga kuid ära tuntavad. "Pime", "tantsijanna". Tellimustööna valmisid mitmed monumendid Põhja-Saksamaa linnadesse. Nt. Hamburgi. Hitler kuulutas ta tööd mandunuks kunstiks ja sai näitusekeelu ja teoseid hävitati ja lõpetas elu enesetapuga. Samasse rühmitusse kuulub ka inglise skulptor Henry Moore(1898-1986) Õppis Londonis, tegeles lisaks skulptuurile ka maalikunstiga. Enamasti tegi monumentaalseid massiivseid figuure, mille forme ta üha enam lihtsustas ehk abstraheeris. Esialgu oli meelismaterjalid pronks ja kivi, hiljem lisandus puit. Korduv motiivideks on lamavad või pooleldi tõusvad figuurid, istuvad paarid või ema- lapse gruppid
Ei seatud eesmärgiks elada kaasa sots. Sündmustele, väljendada kõlbelisi ideaale. ,,Kunst piirdugu iseendaga, olgu peen ja viimistletud" Vaimsed hoiakud ei avaldunud nii tugevalt kui romantismis Kasutati mängulisi võtteid, mille tulemuseks elegantne kergus seejuures huumor ja iroonia Viidati elu mõttetusele surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on. 19saj. Lõpu sümbolism nim. Dekadentlikuks(mandunuks) Sümbolism eksisteeris Paralleelselt naturalismiga Vabavärss Sümbolismi sünnimaa prantsusmaa Esindajad: verlaine, rimbaud, baudelaire, Mallarmee Whitman Ameeriklane Ameerika luule ei peegeldanud nii palju maailmavalu ja elutüdimust kui euroopa oma Ülistas Ameerika suurust ja avarust, majanduse ja tööstuse võimsaid rütme, loodust, kõikide inimeste võrdsust, lihtsaid inimesi, inimese kehalist täiuslikkust-ilus(Laul iseendast)
Puutus kokku Pissarroga. Ta jättis ametnikutöö ja asus maalima. Siiski kaldus ta impressionismist kõrvale. ,,Impressionism on justkui silmad ilma ajuta!". Oma loomuselt oli ta egoistlik ja kõrge enesehinnanguga. Ta suhtles palju kunstnike ja kriitikutega. Jõudis veendumusele, et kunst peaks endas kandma vaimset ja hingelist sõnumit. Oma eeskujuks võttis primitiivsed ja eksootilised kultuurid. (Maalid ,,Turg", ,,Kust me tuleme?") Ta pidas lääne kultuuri mandunuks. Otsis nii öelda ,,kadunud Paradiisi". Ta otsingud viisid ta kaluriküladesse ja hiljem Okeaaniasse. Sealsetes kultuurides oli kunst sisult religioosne ja mütoloogne, vormilt aga arhitektuurlik. Sellest tingituna hakkas tegema seinamaale või
Ühtseteks joonteks teostes võib leida eneseotsimise läbi usu, elutõdede väärtustamise ning lõpuks ka enda ja maailma ümberhindamise. Raamatud lõpevad ootamatult, puändiga, samas lastes lugejal edasi mõelda. Coelho püsitab küsimuse, millele alguses ühest vastust anda ei saa, ei saa seda teha ka lõpus - kõik on lahtine. Kui inimesed vaid oma mõtetes nii kinni poleks. Hirm põhjendamatu ees ei lase sageli vastu võtta otsuseid, mida tegelikult sooviks. Kartes pettuda, muututakse mandunuks. Tekib suletud ring, millest ei saa piisava tahtejõuta välja. "Veronika otsustab surra" on Coelho näide sellest, et toetusega saab ka enesetapumõtetest vabaks - kes ainult millise tee valib. Pealtnäha tavaline noormees, muretu ja õnnelik, palub kunstnikult endast maali. Töö tuleb tõetruu ning mõlemad on sellega rahul, isegi väga. Kunstnik aga pani maali oma hinge - peale seda ei suutnud ta näha ühtki tööd piisavalt heana
annaabi.ee 
