algasid esimesed reisilennud üle Atlandi ookeani. 1949 startis esimene tsiviil- (transpordi) lennuk. Reisijate vedu õhutsi kasvas maailmas 1950. aastail keskmiselt 15- 20% aastas. Esialgu lendasid peamiselt ärimehed, kuid peatselt järgnesid neile ka turistid. Üle saja aasta oli maismaal peamine liiklusvahend olnud rong. Nüüd oli selle asemele tulnud auto, algul reisijate, seejärel ka kaupade vedajana. Sisemeredele ja väinadesse ilmusid autopraamid. Mandrivahelises liikluses hakkas lennuk asendama laevu. Teise maailmasõja lõppedes oli kino saavutanud oma tipu maailma lõbustajana, kust algas allakäik. Lavale astus kodukino televisioon. 1948 algas televisiooni buum Ameerika Ühendriikides. Samas tempos tuli teler ka inglaste ellu, ülejäänud riikides algas teleajastu 1950. aastail. Juba kino ja raadio olid mingil määral poliitilist elu mõjutanud, kuid televisioon
pesitsevad saarel regulaarselt. Levnud paiksed linnud on mere-, vee ja karklinnud. Röövlindudest on tuntuim Islandi jahikull. Varem müüdi teda Euroopa eri paikadesse, kuid nüüd on ta täielikult looduskaitse all. Ka suur merikotkas ja hahk on looduskaitse all, kuigi hahki sulgi kogutakse rõivatööstuse jaoks. 5.3 VULKAANID JA GEISRID Island on tekkinud vulkaanipursete tagajärjel kahe mandrilava vahel 14-16 miljonit aastat tagasi ja asetseb mandrivahelises liitekohas. Liitekoha vulkaanid tegutsevad endiselt aktiivselt. Kõige ohtlikum vulkaan on Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Viimane suur vulkaanipurse toimus Islandil 2004. Aasta sügisel Vatnajökulli jääliustikul. Mitmes kohas islandil on näha maapealseid kuumaveeallikad. Kokku on seal 800 kuumaveeallikat ja nende keskmine veetemperatuur on 70°C. Suurim
annaabi.ee 
