Kas Inglismaad võib pidada 19. sajandi alguses riigiks, millest peaks eeskuju võtma? Selle arutlusega püüan ma välja selgitada, kas 19. sajandi Inglismaad võis pidada riigiks, millest teised oleks pidanud eeskuju võtma. Inglismaal, kui saareriigil, puudus Euroopa mandririikidele iseloomulik vana kord oma seisuslike vastuoludega. Inglismaal oli juba ammu kukutatud absolutistlik valistemiskord ja riigis kehtis parlamentaarne monarhia. 1789. aastal alanud Prantsusmaa revolutsioonil olid samad eesmärgid. Inglismaa suhtus revolutsiooni algusest peale negatiivselt, sest kardeti revolutsiooni mõjude edasikandumist Inglismaale ja see oleks kaasa toonud ettearvamatuid tagajärgi. Selle hirmus karmistati seadusi ja hakati osalema Napoleoni vastastes
täiesti iseseisvaks riigiks, kuid iseseisvuse saavutamine ei tasandanud sisepingeid Kreekas ja seetõttu poliitilise võitluse käigus tapeti riigi president ja kõrgem võimuorgan Rahvuskogu kuulutas seejärel Kreeka kuningriigiks, mille esimeseks valitsejaks (kuningaks) valiti Baier prints Otto, kes hakkas valitsema Otto I nime all ja määras kuningriigi pealinnaks Ateena. 21. Inglismaa 19. sajandil Inglismaal puudus Euroopa mandririikidele 18. sajandil iseloomulik vana kord oma seisuslike vastuoludega ning absolutism oli Inglismaalt ammu kaotatud, seega riigis valitses parlamentaarne monarhia, aga sellegipoolest ei jäänud Inglismaa revolutsiooniideede poolt puutumatuna, kuna oli palju selliseid inimesi kes pooldasid Prantsusmaa demokraatiat: nad tahtsid ümberkorraldusi ja uuendamist. Inglismaa poolitikas konkureerisid neile vajaliku võimu pärast 2 parteid : toorid ja viigid ja peale 1832
annaabi.ee 
