temaatika käsitlemist veel teisegi üldise tähenduse: „ümbritsevast kõrgem ja kuivem koht, mida mööda on märjal ajal hea kõndida; koht, mis üleujutuse ajal ei upu ära” (Eesti Loodus, 2010/8) Koostis ja vanus Geomorfoloogid pole kriivade ehituses ega vanuses ühel meelel. Esimene kui ka vanem versioon käsitleb kriivasid kui otsamoreene, teise tõlgenduse kohaselt on aga kriivad kujunenud hilisjääaegsel kuival ja külmad perioodil mandriluidetena. Kriivad morfoloogias ei ole siiani selgust, kuid valdavalt seostatakse kriivasid mandriluidetena (Eesti Loodus, 2008). Peamiselt aleuurist ja peenliivast koosnevad kriivad on kuni 20 m kõrgused. Sealne kohalik rahvas nimetab neid mandriluiteid kriivadeks. Ka Pootsiku küla kandis esialgu nime Podkriiva, mis vene keeles tähendab seljandikualust (Matkaklubi, 2011). Mandriluidete ehk kriivade vahel on tihti rabad, mis teevad maastiku põnevaks ja seetõttu on selles piirkonnas
Pannjärve karjäär Eesti üks suurimaid karjääre o Kuremäe voor (käsitletud ka otsamoreenina) geoloogiliselt väga segane. o Tudulinna delta - vulkaanikraater, vulkaanist on asi väga kaugel o Kriivad (ehk mandriluited) Alutaguse tunnus pinnavormis o Esimene ja vanem teooria käsitelb kriivasid kui otsamoreene o Teise versioonina on kriivad kujunenud hilisjääaegsel külmal ja kuival perioodil mandriluidetena o Kolamda hüpoteesi kohaselt on kriivad seotud Peipsi järve arrenguga, täpsemalt, et nad on alaneva Peipsi järve luitestunud rannavallid · Käsitleme Alutagust kõige looduslikumat ala, kuid teisalt on Alutaguse suunas tehiskeskkonna lainemisega, mis on seutd o Oru turbaväli turbamaardla. Oru asula on maha jäetud o Põlevkivi kaevandamine o Põlevikivi põletamine o Suur osa Alutaguse maastikust on läinud karjääride alla
annaabi.ee 
