kujunenud hilisjääaegsel kuival ja külmad perioodil mandriluidetena. Kriivad morfoloogias ei ole siiani selgust, kuid valdavalt seostatakse kriivasid mandriluidetena (Eesti Loodus, 2008). Peamiselt aleuurist ja peenliivast koosnevad kriivad on kuni 20 m kõrgused. Sealne kohalik rahvas nimetab neid mandriluiteid kriivadeks. Ka Pootsiku küla kandis esialgu nime Podkriiva, mis vene keeles tähendab seljandikualust (Matkaklubi, 2011). Mandriluidete ehk kriivade vahel on tihti rabad, mis teevad maastiku põnevaks ja seetõttu on selles piirkonnas palju väga huvitavaid matkaradu (Eesti maastikud, TÜ loengukursus), kuid samas teeb ka see raskendavaks kriivade kõrguse määratlemise (Eesti loodusgeograafia, TÜ loengukursus). Eesti Looduse (2008) artikli autorid on leidnud 205 kriivad, kuid märgitakse et see arv ei ole kindel, kuna tihtipeale on tegemist liitpinnavormidega, mistõttu eristamine on praktiliselt võimatu
Tänapäeval tuntakse Kauksit kui turismipiirkonda, mis rajati juba 1962. aastal ranna luidete nõlvale. Turismibaas oli hinnatud suvituskoht Sankt-Peterburgist pärit huvilistele ning hooned on kasutuses tänaselgi päeval kämpingutena (Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020). Kauksi ranna-ala külastab hinnanguliselt umbes 120 000 külastajat aastas (Kauksi ranna-ala turismitoote väljaarendamise teostatavus- ja tasuvusanalüüs 2008). Tallamine suvekuudel on aga põhjustanud mandriluidete kulumise, sest liivane pinnas on õrn. Samuti on oht samblikkude hävimisele. RMK on rajanud kaks matkarada mööda Peipsi kallast ja Kauksi oja, et tutvustada sealset piirkonda, samuti omab RMK piirkonna suurimat avalikku Kauksi telkimisala (Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020). Siin asub Peipsi ainus vetelpäästega supelrand (joonis 3) koos parkla, palliväljakute, ronimisvahendite, kioski ning käimlatega, suvel saab üürida paate ja vesivelosid
annaabi.ee 
