Kohalikud elanikud evakueeriti ning uudishimulikud, kes olid karjadena kogenenud, aeti ohtlikust piirkonnast minema. St. Helens asub Kordiljeeride läänepoolses harus Kaskadides, mis ulatuvad Kanada lõunaosast Vaikse ookeani rannikuga rööbiti läbi Washingtoni ja oregoni orsariigi Põhja- Californiasse. Kaskaadides on üle tosina vulkaani. Nii nagu ka paljud teised vulkaaniahelikud, asuvad Kaskaadid vaikse ookeani äärealadel, kus ookeanikoor sukeldub mandrikoore alla. Põhja-Ameerika läänerannikul liigub suhtelist väike Juan de Fuca laam kiirusega umbes 2,5 cm aastas Põhja- Ameerika laama alla. Umbes saja kilomeetri sügavusel sülvad kivimid, hõõguvkuum magma tõuseb ülespoole ning rajab endale tee maapinnale. Teadaolevalt on mitmed Kaskaadides asuvad vulkaanid nagu Rainier, Shasta, Hood ja lasen pärast Põhja-Ameerika koloniseerimist eurooplaste poolt veel tegutsenud. St Helens oli 1980. aasta purset viimati aktiivne 1857. aastal
vabastades kivimite pooriruumi, see tegur alandab kivimite olulisel määral levimise sulamistemperatuuri kivimid hakkavad sulama, magma tungib ülespoole, magmatilgad koonduvad ja tekivad magmakambrid (nende kohale tekivad vulkaanid). Eri tüüpi magmad tekivad eri kivimite ülessulamisel. · Aluseline magma tekib astenosfääris · Keskmine magma tekib subduktsioonivööndis · Happeline magma tekib mandrikoore süvaosas 62. Magmakivimite klassifitseerimise printsiibid. a)Liigitamine ränisisalduse ja üldise mineraalse aine si salduse järgi. Samuti ka terade suuruse. Ränisisalduse järgi ka happelisteks, aluselisteks, ultraaluselisteks. Ränirikkad happelised. Tänapäeval on ultraaluselised laavad väga harvad. Nende moodustamiseks puudub piisavalt kõrgeid temperatuure. · Ultraaluselised kivimid (SiO2 30-45%) tumerohelised. Esineb serpentiinistumist
Fe,Mg mineraalidel esineb katkendlik kristallisatsioonirida. Mingitel temperatuuridel toimub kristalliseerumine, edasisel jahtumisel see lõppeb ja mingil madalamal temperatuuril hakkab kristalliseeruma teine mineraal. Aluseline magma võib kristalliseerudes liigenduda ka gravitatsiooniliselt. Eri tüüpi magmad tekivad eri kivimite ülessulamisel. Aluseline magma tekib astenosfääris Keskmine magma tekib subduktsioonivööndis Happeline magma tekib mandrikoore süvaosas Magmakivimite lasuvusvormid. Tekke järgi: -Intrusiivsed(süvakivimid)-daik, sill, stokk, jne -Vulkaanilised-laavavool, -kate, -kuppel, vulkaani koonus, nekk, rõngasdaik. Ümbriskivimitega strukuurse seostumise järgi: -Rööpsed(ühilduvad) -Lõikavad e põiksed Viskoossus: H2O 10-2 Basaltne magma 102 Andesiitne 104 Rüoliitne 1012 5%vee juuresolekul 106 Vee juuresolek suurendab viskoossust. Happeline magma voolab väga vähe. See põhjustab tihti plahvatuslikke vulkaanipurskeid.
annaabi.ee 
