Vabariigi põhiseaduse poolt. Omariikluse tingimustes peabki õiguslike lahenduste leidmine tuginema riiklikult organiseeritud ühiskonna seest tulenevatele valikutele. Tänapäevasel demokraatlikul ühiskonnakorraldusel on mõned põhimõttelised alused, millest tegeliku demokraatia taotlejad peavad kinni pidama. Riigi jaoks on ainukene võimalus ennast legitimeerida õiguse abil ja kaudu. Oluline on arvestada sellega, et Eesti õiguskord on kuulunud ja kuulub mandrieuroopalikku õiguskultuuri. Selle õiguskorra aluseks on antiikse Rooma õiguskultuur. Selles õiguskultuuris kujunes õiguskord normiloomingu kaudu. Eesti riik ehitab üles meie rahvuslikku õiguskorda samuti õigusnorme luues. Seejuures peab normiloomingu tulemus olema piisavalt üldine, samas arusaadav. See on vajalik põhjusel, et nii tavainimesed kui ka õiguse rakendajad võiksid võimalikult vähe pingutades vastu võtta juriidilist tähendust omava ja õigusele vastava otsustuse.
Avalik õigusega on tegu siis, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvsuhtes. (subordinatsioonisuhtes) Avaliku elu valdkonnas võib esineda ka koordinatsioonisuhteid. Nii võivad 2 avalik-õiguslikku juriidilist isikut kokku leppida mingis ühises tegutsemisviisis. Seepärast ei ole õigussuhe veel avalik-õiguslik, et seal on üheks osapooleks avalik-õiguslik juriidiline isik. Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui avaliku võimu kandja seda võimu ka realiseerib. Mandrieuroopalikku õigussüsteemi tervikuna iseloomustab õigusejagunemine era- ja avalikuks õiguseks. See on sama loomulik nagu common law ehk üldise õiguse jagunemine üldiseks õiguseks ja õigluse õiguseks. 19. Sotsiaalsete normide mõiste ja struktuur. Õigusidee, õigusteadvus, õiguskultuur, õigus ideoloogia, seaduslikkus, õigusekuulekus, õiguslik nihilism, idealism. (Kuuluvad ka veel sinna tabelisse)
Ius scriptum polnud algusperioodil ühtne ja universaalne inimkäitumise regulator teatud territooriumil. Rooma riigis eksisteeris kuni 3. saj-ni p.Kr eriline õiguse süsteem- rooma kodanike ja võõramaalaste jaoks eraldi, pikka aega Mandri-Euroopas nn isiklik süsteem (igal grupil oma süsteem). Ius scriptum aga oli tõeline õ, kuna oli fornaalselt määratletud ja lähtus riigist kui institutsioonist. Rooma õ on tähtis kirjutatud õ kontekstis, et mõista mandrieuroopalikku õ. Kultuuri. Rooma õ varasematel etappidel oli tegu süsteemiga, kus kirjutatud õ-l polnudki erilist tähtsust. (action- süsteem, hiljem kirjutatud õ).Keiser Theodosius II ajal keiserlikud seadused Codex Theodisianus 5s, CIC 6s. 3. s eKr formeerus antiikne jurisprudents. Rooma õ arenguetapid: eelklassikaline, varaklassikaline, kõrgklassikaline, hilisklassikaline. Gaiuse "institutions" on hilisk (institutsiooniline
annaabi.ee 
