Relvad jäeti kätte, lootes et neist on abi sõjalises osas, et eestlased oleks sõjaliselt abiks. 13 saj lõpp hakati relvi ära korjama, kuna ei usaldatud väga. Kardeti ülestõuse jms. Mida piirati, keelati?: 1)Piirati eestlaste jahilkäimise õigus ja kalastamisigust, täielikult keelati kauplemine.Saarlased olid kõige raskemini allutatavad ja pärast muistset vabadusvõitlust toimus veel korduvalt ülestõuse. Sellepärast oli saarlastel alati rohkem õigusi kui mandrieestlastel. 2) Pandi peale maksud, koormised.Teotöö 14 saj. Maksudest: Loomusrent e hinnus- pidi andma kindlaid andameid valitsejatele. Vili,küttepuud,vaha jne. Mida aadlikel vaja oli. Vakus-maksude kokkukogumine. Vakuse kohus.Kirikule maksti kümnist. Eestlased olid ristiusustatud, aga talupojad ei saanud sellest aru, kuna see oli ladinakeelne. Seega ristiusk võrdus maksudega. Säilisid täiesti kõik vanad, muinasaegsed kombed ja uskumused
lahing Kanavere küla lähedases rabas, kus ordumehed saavutasid ülekaalu. Kuigi eelnevatel läbirääkimistel polnud eestlased nõus alistuma, nõudsid ordu sõjamehed oma sõprade ja sugulaste tapjate karistamist. Eestlased hakkasid kohe soo peale põgenema, aga see ei aidanud, lühikese ajaga langes neid 3000. Eestlaste malev ei hävinud siiski täielikult. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit 24. juulil puhkes ülestõus Saaremaal. Saarlaste olukord oli vabam kui mandrieestlastel. Asuti piitama Pöide ordulinnust, 8 päeva järel alistusid selles olijad tingimusel, et neil lubatakse vabalt lahkuda. Kui nad aga linnusest väljusid, loobiti kõik kividega surnuks. Olukord kujunes keeruliseks. Ülestõus jätkus Harjus ning mujal. Jõud olid otsakorral ja ordumeister pöördus abipalvega Saksa ordu kõrgmeistri poole. Oktoobri lõpul saabus suur abivägi, mis ähvardas Harjus kõik elanikud tappa. Harjulased kindlustasid end Varbola ja Loone kindlustes
annaabi.ee 
