Kuressaare XIII saj. ringmüürkastell kuulub tsentraaltorniga kastellitüübi hulka. 1227. aastal alistus ristirüütlitele viimane Eesti maakond Saaremaa. 1228. 1234.linnus Kurresaare a. formeerus Läänemaast ja Lääne-Eesti saartest järjekordne feodaalriigike Saare-Lääne piiskopkond pindalaga umbes 7600 km2, keskusega alates 1265. aastast Haapsalus. Võim jäi esialgu siiski nõrgemaks ning võrreldes mandrieestlastega säilitasid saarlased mitmeid eesõigusi. Lisaks paljudele ülestõusudele puhkes ulatuslikem 1260. aastal. Ordu oli sunnitud oma linnuse ehitama Pöidesse ja piiskop omakorda Kuressaarde. 1343. a. toimus Jüriöö ülestõus, mille käigus hävitati Pöide ordulinnus. Konvendihoone tüüpi linnuse funktsiooniks oli olla teatud piirkonna administratiivseks keskuseks, võimaldada küllalt arvuka inimrühma kooskäimist (conventus - kokkutulek), mis
1421 Maapäev - Arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi jne. Esindatud oli neli seisust: Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikkond; Ordumeister orduametnikega; vasallkondade esindajad (enamasti Harju- ja Virumaalt); Linnade esindajad (Riia, Tallinn, Tartu). Maapäevi peeti Vana-Liivimaa "geograafilises keskkohas" Valgas e. Volmaris e. Valmieras. 1507 - Eestlastelt võeti relvakandmise õigus, mis sisuliselt tähendas orjaks muutmist. Saarlastel olid võrreldes mandrieestlastega suuremad vabadused. VANA-LIIVIMAA VÄLISPOLIITIKA. 1480 - Ordu ründas Pihkvat, kuna vene väed olid seotud sõdadest Mongolite vastu. Ordu rünnak ebaõnnestus. 1481 - Venelased tegid vasturünnaku. 8 Walter von Pletenberg - ühendas ajutiselt Vana-Liivi sõjajõud. 1501 - Pletenberg ründas oma ühendatud armeega Venemaad. 1502 - Pletenberg tungis uuesti Venemaale. Smolino lahing samanimelis järve ääres. Pletenberg suutis
annaabi.ee 
