meest petta. Tal pole kurja tahet, kuid samas pole tal ka ühtki muud tahet, ta lihtsalt on ning seetõttu jääb ka passiivseks objektiks. Näidendi alguses kahtleb Callimaco, kas plaan õnnestub, kuid Lucrezia annab alla ehk toimib oma loomuse vastaselt – kogu tema maailm hakkab olema ta enda vastu ning Callimaco poolt. Lucrezia usub, et kui Callimaco on tema ellu just sel hetkel ilmunud, siis just nii pidigi olema. Munkpreester Timoteo on ainuke, kes „Mandragoras“ kirikut esindab. Kuna Machiavelli suhtus kirikusse kriitiliselt, annab see talle võimaluse oma arvamust sel teemal väljendada. Selles teoses kasutab ta munka, kelle kuju on õgard, joodik, ahnitseja ja omakasupüüdja. Lisaks on Machiavelli Timoteose tegelaskujuga ennustanud katoliikluse arengut, mil fraater Timoteo oleks võinud saada Trento kirikukogu liikmeks ja jesuiitlike meetodite väljatöötajaks (Schutting, 2006: 36-37).
meest petta. Tal pole kurja tahet, kuid samas pole tal ka ühtki muud tahet, ta lihtsalt on ning seetõttu jääb ka passiivseks objektiks. Näidendi alguses kahtleb Callimaco, kas plaan õnnestub, kuid Lucrezia annab alla ehk toimib oma loomuse vastaselt kogu tema maailm hakkab olema ta enda vastu ning Callimaco poolt. Lucrezia usub, et kui Callimaco on tema ellu just sel hetkel ilmunud, siis just nii pidigi olema. Munkpreester Timoteo on ainuke, kes ,,Mandragoras" kirikut esindab. Kuna Machiavelli suhtus kirikusse kriitiliselt, annab see talle võimaluse oma arvamust sel teemal väljendada. Selles teoses kasutab ta munka, kelle kuju on õgard, joodik, ahnitseja ja omakasupüüdja. Lisaks on Machiavelli Timoteose tegelaskujuga ennustanud katoliikluse arengut, mil fraater Timoteo oleks võinud saada Trento kirikukogu liikmeks ja jesuiitlike meetodite väljatöötajaks (Schutting, 2006: 36-37). Machiavelli on oma diplomaadikogemust kajastanud Ligurio näol