Rõõmsalt laulda ümisedes tuleb Nora tuppa, tal on üleriided seljas ja ta kannab tervet virna pakke, mis ta paremal asuvale lauale paigutab. Ta jätab esiku ukse enese järel lahti ja seal on näha ekspress, kel on käes jõulukuusk ja korv; ta annab need toatüdrukule, kes neile ukse avas. Ekspress saab oma tasu, tänab ja läheb ära. Nora suleb ukse. Üleriideid seljast võttes naerab ta ikka veel tasa ning rahulolevalt. Võtab taskust mandlikookide koti ja sööb paar tükki ära; seejärel läheb ettevaatlikult oma mehe ukse juurde ja kuulatab. Paremal oleva laua juurde minnes ümiseb taas laulda.) Helmer ja Nora on heas tujus, kutsuvad üksteist hellitavalt oravaks ning lõokeseks. Naine soovib, et need jõulud võiksid olla erilisemad kui varasemad, et pole vaja enam kokku hoida. Mees on saanud ametukõrgendust ka ning palk on kõvasti kukrut täiendanud. Nora mõtleb kelleltki raha laenata, mille peale mees ärritub
esindatud ka Nora ja Helmeri suhtes. See, kuidas Helmer suhtus Norasse (ütles, et Nora ei mõista Helmeri tööd jne) jättis mulje, et Nora oli nende suhtes ainult Helmeri “lõbustaja” ja Noraga ei seostatud midagi muud, kui ainult suhet Helmeriga. Isegi siis kui Nora isa oli elus, käitus Helmer temaga nagu lapsega - kasutas hüüdnimesi, suhtus temasse nagu lapsesse (ütles mida Nora teha võis ja mida ei võinud, nt mandlikookide söömine jne). Samuti andis Helmer Norale ainult raha selleks, et Nora temaga rohkem ei vaidleks. Nora arvates käitus Helmer samamoodi nagu Nora isa käitus. “Nora: Aga nii see ometi on, Torvald. Kui ma kodus papa juures olin, siis rääkis ta mulle kõik oma mõtted ära, ja mina olin temaga alati ühel arvamusel, ja kui ma teisel arvamusel olin, siis varjasin ma seda, sest see ei oleks talle meeldinud. Ta kutsus mind oma nukukeseks ja mängis minuga, nagu mina mängisin oma nukkudega
annaabi.ee 
