Vallimägi korrastati ja linnuse peatorn (Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn) restaureeriti 19. sajandi lõpul. Taganevad Nõukogude Liidu väed lasid Vallitorni aga 1941. aastal õhku. Tänapäeval on linnuse peatorn taastatud ja seal tegutseb Ajakeskus Wittenstein. Linnuse ajalugu Linnuse rajamine Paide Vallimäele rajatud ordulinnus valmis esialgsel kujul 1265. aastal Liivimaa ordu maameister Konrad von Manderni valitsusajal. Kuna Stensby lepingu järgi ei võinud Liivimaa ordu Taani kuningas Valdemar II-le kuuluvale Järvamaale linnuseid ehitada, rajati paekivist kindlus Alempoisi territooriumile, vahetult vastu Järvamaa piiri. Esimeseks kindlusehitiseks Vallimäel võis olla võimas linnusetorn, mida tänapäeval tuntakse Paide Vallitornina (varem Pikk Hermann), kuid viimasel ajal toimunud arheoloogiliste uurimiste tulemused on selle tugeva kahtluse alla seadnud. Paide linnusest
aastal. 1345. aastal kinnitas kuningas Valdemar IV linnaõiguse ka Narvale. Tartu kujunemisel linnaks näitab selle langemine 1224. aastal. 14. sajandi lõpu kaudsete allikate järgi teame, et Tartu kasutas Riia õigust (teadmate millal). Viljandi linnast saab rääkida alles 1283. aastast, kui ordumeister Nindorf määratles Viljandi linnasarase ja tagas kodanike vabadused. Alles 1481. aastast pärineb teada Riia õiguse kasutamisest Viljandist. Pärnu sai 1265. aastal ordumeister Manderni käest privileege linnasarase kasutamise kohta (Seda võib pidada linna alguseks, sest pidevalt privileegi uuendati). 1260. aastal ordumeister rajas Paide linnuse, mille juurde tekkis asula ning too käskis neil küsida Riialt linnaõiguse, et parandada oma eluolu. Kuramaa sai Riia linnaõiguse 1378. aastal. 24. Linnaelu korraldus Liivimaal: Raad- Püsiv nõukogu, raad ehk magistraat. Liivimaa suuremates linnades on rae olemasolu dokumenteeritud algaegadest peale, näiteks Riias 1226. aastal
annaabi.ee 
