vegetatiivne, jne.). Siin on ka hingamise ja südametegevuse kontrolli keskused. Aju üldised süsteemid: a.Limbiline süsteem: Alus – haisteaju, mõned vaheaju osad, mälukeskused, tundekeskused jne. Limbiline süsteem analüüsib kõiki ajju saabuvaid tundeimpulsse (ka mälestusi!) ja vastavalt keha vajadustele otsustab, kas vastav aisting on “hea” või “halb”, meeldiv või ebameeldiv. “Otsus” antakse edasi mandeltuumale, mis reguleerib meie emotsioone. b. Võrkmoodustis formatio reticularis – väikeste tuumade võrk läbi kogu ajutüve – seotud motoorika juhtimisega, kuid hoiab ka ärkvel neid aju keskusi, mis hetkel “oma” impulsse ei saa. Peaajunärvid e. kraniaalnärvid (nervi craniales): -Peaajunärve on 12 paari, igal oma nimi ja kindel number, mida märgitakse rooma numbritega (I-XII). -Erinevalt seljaajunärvidest (mis vähemalt algul on kõik sarnase ehituse ja kiulise koostisega) on
motiveeritud ning emotsionaalset käitumist. Selles paiknevad ka nn. naudingukeskused, mille elektriline stimulatsioon tekitab patsientidel naudingulisi elamusi. Üks osa limbilisest süsteemist kannab hipokambi (merehobukääru) nimetust. Hipokamp omab olulist rolli õppimise ja mälu funktsioonide kontrollil. Suurim tähelepanu emotsioonide närvimehhanismide uurimisel on tänapäeval pööratud mandeltuumale. Endokriin- ehk sisenõresüsteem Sissenõresüsteem pole ajustruktuur, vaid närvisüsteemiga võrreldav paralleelne juhtimissüsteem. Ta on teiseseks kehasisese (keemilise) kommunikatsiooni süsteemiks närvisüsteemi kui esmase kõrval. Sisenõrenäärmed (kõhunäärme saarerakud, neerupealise koor ja säsiollus, ajuripats e. hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, harknääre, munasarjad ja munandid) vallandavad oma hormoonid vereringesse,
annaabi.ee 
