Keelteoskus tagab meile paremad töökohad, sest võõrkeelte nõue on aina suurem ja see kasvab veelgi. Lisaks selle tagab haruldaste ja raskete keelte õppimine inimesele parema majandusliku olukorra. Võimalusi on palju, mida keelteoskus tagab, näiteks saame minna välismaadesse tööle või hakata keeltefiloloogiks, et täiendada ja uuendada meie oma riigikeelt. Kui me õpime ajaloolisi keeli, saame selle kaudu minevikku uurida. Samuti on tuleviku keeleks mandariinikeel, mille omandamisel on võimalik tööle hakata Hiina ärimeeste tõlgiks. Erinevaid võõrkeeli heal tasemel rääkides on võimalik minna välisriikidesse elama ja kui hästi läheb, siis ka karjääri tegema. Selleks, et keelteoskus meile edu tagaks, on täielikult meie endi teha., sest Eesti riigis on võimalused ainult suuremates linnades. Sinna on koondunud kõik parimad arenemisvõimalused kas siis koolide, firmade või erinevate projektide poolest. Mida varem
Aias jalutades kohtasin sõpra. Lause________-des. nt. Kohtasin sõpra aias jalutades. 1. -nud, -tud Millal? KOMA Puud lõhutud, läksin sööma. Missugune- KOMATA Lõhutud puud seisid riidas. 1) Keele tekkimine, keelkonnad, keele funktsioonid - Maailmas on umbes 4000-5000 keelt ja neid kõiki ei ole võimalik kokku lugeda, kuna on väga väikse rahvaarvuga kõnelevaid keeli ja on raske eristada murdeid. Kõige populaarsem keel maailmas on mandariinikeel ehk hiina keel. Eesti keel kuulub Uurali keelkonna Soome-Ugri keelte läänemeresoome allrühma. Meiega samasse keelerühma kuulub soome-, karjala-, vepsa-, isuri-, vadja ja liivi* keel. Keele teket arvatakse olevat seotud inimese peas oleva keeleresonaatoriga ning, et inimene ei saanud häälikuid hääldada enne, kui muutus kahejalgseks. See muutis hingamisteede asendit ning inimesel oli nüüd kergem häälikuid hääldada. Keele funktsioonideks on infoedastus,
Kõige rohkem on keeli Aafrikas, Aasias ja Austraalia ja Okeaanias keeli, sest need on kõige kauem asustatud paigad + looduslikud tingimused on nii halvad, et igas orus elab erinev grupp erineva keelega + inimestel polnud vaja liikuda ja siis keeled ei segunenud/tekkinud ühte keelt. Maailma keeled Maailma keelte arv · 6000 7000 elavat loomulikku keelt. · Aasia 2165 (32%) (Hiina keelt on üldine, poliitilises vaatenurga alt on mandariinikeel) · Aafrika 2011 (30%) · Austraalia ja Okeaania 1302 (19%) · Ameerika 1000 (15%) · Euroopa 225 (3%) Miks on maailma keelte arvu kohta nii erinevad andmed? · Murre või keel? Arusaadavuse kriteerium eri keelte kõneleja ei saa üksteisest aru, aga murded on arusaadavad (erandid nt: Põhjamaad eri keeled, aga osaliselt saadakse üksteisest aru); Hiina (formaarselt on sama keel, aga üksteisest aru ei saada)
annaabi.ee 
