ring (yantra) sümboliseerib naisalget, emakoda, mille sees kujutatakse meesalget vadzrat. Seda geomeetriliste sümbolite suhet mandala keskmes dubleeritakse rituaalmütoloogilise motiiviga: kutsutav jumalus laskub taevas otse mandala keskmesse, mida tähistab lootos, ning sooritab seal toimingu, mis tagab viljakust, rikkust ning edu. Tiibetis ja Mongoolias vaadeldakse mandalat üldse sageli jumalusena või jumaluse asupaigana. Mongoolias nimetatakse selliseid mandalaid hoto-mandalateks, mis tähendab "mandala-elukoht"(3.). Vastavalt nimetatakse selliseid mandalaid konkreetsete jumaluste järgi, näiteks Jamantakiin hoto "Jamantaka elukoht" jne. Pärimuse järgi toimus jumaluse allatulek esmakordselt VIII sajandil, mil budistliku tantrismi rajaja Tiibetis, Padmasambhava, vajades jumalikku abi, olevat valmistanud esimese mandala ning palvetanud seejärel seitse päeva, mispeale jumalus laskuski mandala keskmesse ning sooritas seda, milleks ta oli kutsutud (3.).
Keskusteks Harappa, Mohenjo Darv (tänapäeva Pakistan ja Loode-India) Kasutusel oma piltkiri Loodusreligioon Rahvas mitte-aarialased 2. Veedade ajastu (1500-500 eKr) saab alguse rahvasterändest, kui Indiasse saabuvad aarialased, kes kõnelesid sanskriti keelt. Veedad on religioossete tekstide korpus, mille osad on Rigveda, Yajurveda, Samarveda ja Athorvaveda. Olulisim on neist Rigveda: Koosneb 1088st mantrast ehk palvest värsivormis Peatükke nimetatakse mandalateks Kuna kirjapanek ei olnud esialgselt lubatud, pidid olema kõik mantrad peas Mantrad olid pragmaatilised palve jumalale hea saagi, tervise või lahingus edu nime Rahvaste eristus arya ehk aarialased ja anarya ehk mitte-aarialased Hiljem ilmus ka kastisüsteem: 1. Preestrid ehk braahmanid (suust) 2. Sõdalased ehk ksatrijad (kätest) Pärimuse järgi tehtud hiiglase eri 3
annaabi.ee 
