pöörati tähelepanu olmekaupade tootmisele ning lubati ka välismaiste ärimeeste tegutsemist. Kommunistlik partei säilitas oma kontrolli ühiskonna üle. 8. Kuidas muutus kolooniate olukord 20.sajandi jookusul? I ms järel suurenes asumaade tähtsus Euroopa riikide varustamisel toorainete ja toidukaupadega. I ms järel kaotasid Saksamaa ja Türgi oma koloniaalvaldused Aasias ja Aafrikas. Kolooniatest said ajutised mandaatmaad, rahvaste liidu kontrolli all. Iseseisvust koloniaamaad ei saavutanud. Pärast II ms olid Euroopa riigid nõrgenenud, koloniaalimpeeriumid hakkasid lagunema ning Aasia ja Aafrika asumaadest said iseseisvad riigid. Tekkivaid uusi riike püüdsid suurriigid oma mõju alla saada. Noorte riikidega sõlmiti majanudslikke ja poliitilisi kokkuleppeid, mis neid suurriikidest sõltuvaks muudaksid
Kreekale. Bulgaaria kaotas väljapääsu Egeuse merele. 10.08.1920 sõlmiti Türgiga Sevresi rahuleping, millega ei jäänud endisest Osmanite impeeriumist midagi järele. Versailles' lepinguga anti Saksamaa kolooniad üle Inglismaale ja Prantsusmaale, osa kolooniatest said endale ka Belgia ja Portugal. SM Vaikse ookeani valdused läksid Austraaliale ja Jaapanile. LähisIda territooriumid ja endised Saksa kolooniad mitte ainult ei vahetanud omanikku, vaid neist said mandaatmaad, mis pidid teatud perioodi möödudes saavutama iseseisvuse. Rahvasteliit, kes kõik need mandaadid välja andis, oli samuti loodud Pariisi rahukonverentsi otsusega. See org. pidi ära hoidma sõdu ning aitama rahvusvahelisi tülisi rahumeelselt lahendada. Selle juhtorganid olid Täiskogu (kõik liikmesriikide esindajad) ning Nõukogu, kuhu kuulus 5 alalist liiget (Inglismaa, Prantsusmaa, USA, Itaalia, Jaapan) ning 4 tähtajaliselt valitud liiget.
· Oluline oli Põgenike Komitee tegevus (Fridtjof Nansen). Aitas sõjavangidel repatrieeruda. Nanseni passid. · Organiseeris rahvahääletusi territooriumite küsimustest ja võttis vastu vastavaid otsuseid. · Ei hõlmanud oma aja kõiki riike, osalt ka seetõttu ei suutnud täita lootusi, mis talle pandi! 1930. aastate teisel poolel osutus "hambutuks" konfliktid lahendamisel ning muutus "jututoaks". · Nn. mandaatmaad (endise Osmani impeeriumi osad ja endised Saksa kolooniad). Washingtoni konverents · USA tõmbus kõrvale, · Wilsoni plaan anda Rahvasteliidule oma relvajõud ebaõnnestus. · Ameeriklasi tegi murelikuks Euroopa koloniaalpoliitika ja Jaapani tugevnemine. · Washingtoni konverents (13.11.1921-6.2.1922) USA, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia, Hiina, Holland, Belgia ja Portugal. Vaikne ookean demilitariseeriti (va Hawaii) ja Jaapani väed viidi välja Vene Kaug-Idast.
annaabi.ee 
