Esimene lend koosnes 8st õpilasest, tegid oma lõpueksameid Abja Keskkoolis kuna kohapeal polnud piisava haridusega õpetajaid. Sellel ajal toimusid eksamid kõikides klassides alates neljandast. Õppeainetest tulid tagasi vene keel ja sõjaline õpetus aga kuna N. liidus puudus sellel ajal tööõpetus ja laulmine siis pidi haridusminister Ojal Moskvas pidama väitlust nende säilitamise üle. Laulmine jäi aga tööõpetus ei . ( Priedenthal-Manavald 2003: 127-132 ) Koolis hakati korraldama kultuurihommikuid ja poliitinformatsioone. Puudumiste eest pidi maksma rahatrahve. Asutati ka õpilaskomitee kuhu kuulusid J. Kalev , V. Kalmus ja Ü. Strandberg. Bioloogia ja keemia õpetaja Linda Kase eestvedamisel loodi ka Noorte Naturalistide ring. Kõik õpetajad ja õpilased olid kohustatud tegema 50 tundi ühiskondliku kasulikku tööd. Keskkoolide arenemine sai suure hoo sisse aastal 1954 kui kaotati õppemaks,
sisemistest ja välimistest teguritest ning võib olla väga keeruline. Tuleb otsustada, kas ajutisuse-püsivuse kriteeriumiks sobib ajaline kriteerium, majanduslik kriteerium või tuleks arvesse võtta mõlemat aspekt. Ajalisest aspektist tuleks määratleda, kui kaua võib kesta maksejõuetus enne, kui seda tuleb lugeda mitteajutiseks ehk püsivaks. Majanduslikust aspektist tuleks otsustada, millised teod ja vahendid peavad esile kutsuma ajutise maksejõuetuse möödumise. (Manavald 2011:99) Ajalise kriteeriumi arvestamine on seaduse mõttes vältimatu, selle mõõdupuuks pole konkreetne ajaperiood. Kriteeriumiks annab seadus mõiste ,,mõistlik ajavahemik". Kuna maksejõuetuse ajutise-püsivuse küsimuse lahendamine kuulub kohtu kompetentsi, jäetakse seadusandja poolt kohtu otsustada ka maksevõime taastamiseks vajaliku ajavahemiku ,,mõistlikkuse" küsimuse. Majanduslikust seisukohast võib maksejõuetuse olla ajutine vähemalt kahel moel
annaabi.ee 
