Kuigi Hurt ja Jakobson olid ühe asja eest väljas, siis selle saavutamise viisis olid erineval arusaamisel. VENESTAMINE Aleksander III tuli troonile- erinevalt teistest jättis baltisaksa privileegid kinnitamata. 1882 saabus Lm ja Kuramaa kubermangu revideerima senaator Manassein. See oli vajalik, et tsaarivalitsust teavitada olukorrast, mis Balti kubermangudes toimub. Eestlased ja lätlased kaebasid baltisakslaste peale ja vastupidi. Eestlased ja lätlased esitasid Manasseinile 50 000 erinevat palve- või märgukirja, kus nõudsid oma eesõiguste suurendamist. Neid materjali kasutati venestuse läbiviimisel. Eriti aktiivne oli venestus Em kubermangus, see oli tingitud Em kubernerist Sergei Sahhovskoist- ta oli järjekindel elluviija. Venestamine tähendas: · Vene keel ametlik asjaajamise keel- vallakohtus jäi ainult eesti keel. Oli vaja vene keelt oskavaid vallaametnikke. 90% senistest vallakirjutajatest lasti lahti, sest ei osanud vene keelt
Manasseini ülesandeks oli peamiselt revideerida Liivi-ja Kuramaa olusid. Ta mitte ainult ei sõitnud ringi ja vestelnud inimestega, vaid talle oli võimalik ka palvekirju ja kaebusi esitada. Talupojad hakkasid seda ära kasutama. Palvekirjade võimalust kasutati ära, loodeti, et need leiavad keisrikojas läbiarutamist. Seetõttu hakati neid väga massiliselt kirjutama. Liivimaa Eestimaa poolelt on kirjutatud peaaegu 45 000 palve- ja kaebekirja. Samuti on Manasseinile palvekirju läkitanud mitmed organisatsioonid ja kollektiivid. Eesti ajakirjandus läks sellega kaasa, palvekirjade esitamise võimalust propageeriti. Neid palvekirja tüüpvorme lausa eesti ajakirjanduses avaldati. Hiljem hakati aru saama, millisesse ämbrisse oldi sellega astutud. 70 1880-ndate aastate murrangulised sündmused toovad esile ka mitmed uued rahvusliku liikumise tegelased
annaabi.ee 
