Teoreetilisete erinevuste osana oli välja toodud see, et ,,kliima" algatas Kurt Lewin 1951 aastal ja et kultuuriline külg sai alguse Mead'iga 1934 ja seda arendasid edasi Berger ja Luckmann 1966 aastal. Jällegi oli asja lihtsustamas tabel, kus peamised erinevused välja toodud olid. Edasi räägitakse asjakohaselt sotsiaalsest protesessist ja selle evulutsioonist organisatsioonilises kultuuri kontekstis. Juttu on juhtimise ideoloogiast (The Ideology of Managerialism) ja ja arutletakse kui usaldusväärsed on uurimis-meetodid. Püütakse selgeks saada kui elujõulised nad on, sest legitmiimselt, leiab autor, et suurt vahet uurimismeetoditel ei ole. Viimaseks on kokkuvõte, mis eriti lühike ei olnud. Seal püüab autor rääkida, millest see artikkel olema peaks ja peale selle toob ta seal veel välja ka oma arusaama organisatsioonilisest kultuurist ja organisatsioonilisest kliimast. Ta arvab, et vahe on rohkem
Considering this, governments nowadays have a task to evaluate the work of their civil service, to make it more productive and cost-effective. For this, different methods have been discussed, being influenced by different contexts, religion and other factors. Constant pressure on civil service forces governments to improve its performance and make it more and more effective. With a “help” of New Public Management and its rationalism and managerialism public management and civil service has been influenced in many countries either voluntarily or under duress. Due to new public management public sector has become more like private sector putting emphasis on instruments that drives from its “culture”, designing public sector to become and act more like private sector organisations. From this influence is inspired the pay-for performance tool that in private sector is usually used with car salesmen or with other sale fields
annaabi.ee 
