staadiumis, kui teiste uurimismeetoditega ei ole haigust avastada veel võimalik. 40. 69. aastaste naiste vanusegrupis on rinnavähi sõeluuringu valikmeetodiks tänapäeval mammograafiline sõeluuring. Mammograafilisel sõeluuringul teostatakse naistele spetsiaalset röntgeniaparaati (mammograafi) kasutades röntgeniülesvõtted mõlemast rinnast kahes põhiprojektsioonis. Röntgenpilte ehk mammogramme hindavad eriettevalmistuse saanud radioloogid. 7. SOOLEVÄHK Soolevähk, mida tuntakse ka kolorektaalvähi nime all, on jämesoole ja pärasoole vähk. Jämesool ja pärasool moodustavad seedekulgla alumise osa. Enamik soolevähkidest tekib jämesoole või pärasoole sisepinna ehk limaskesta vohanditest, polüüpidest. Neid healoomulisi kasvajaid kutsutakse ka adenoomideks. Aastatega võib mõni adenoom pahaloomuliseks muutuda. Kui polüübist areneb välja
3.2.1. Mammograafia Mammograafia eesmärgiks on naiste rinnahaiguste avastamine ja diagnoosimine. See on rinnanäärmete röntgenuuring, mis on eriti kasulik varajaste muutuste avastamiseks rinnas, kui tükki ei ole veel tunda. Mammograafia on peamine rindade uurimismeetod üle 30 aasta vanustele naistele. (ML 2011) Noortel naistel on rinna näärmelise osa tiheduse tõttu mammogrammide hindamine mõnikord raskendatud. Postmenopausis naistel on näärmeline kude kõhetunud ja neil tehtud mammogramme on lihtsam hinnata. (Ibid) Mammograafilise uuringu käigus asetatakse rind plaadile, mille all on kassett koos filmiga. Teise plaadiga surutakse rind õhukeseks ja seejärel tehakse röntgenülesvõte. Mõlemast rinnast tehakse 2 ülesvõtet erinevas vaates. Vajadusel tehakse ka lisauuringuid leiu täpsustamiseks. Uuringul saadav kiirgusdoos on väga väike ega kahjusta kudesid. Mammograafiat on õigem teha 3.-10. päeval peale menstruatsiooni algust
annaabi.ee 
