Mõned naised leiavad, et mammograafia on ebamugav, kuna sellega kaasneb surve avaldamine rindadele. Kuid see kestab vaid paar sekundit ning ei ole rindadele ohtlik. (Grün-Ots 2010:79) Alates 40. eluaastast peaks naine hakkama käima regulaarsel arstlikul kontrollil ja võiks lasta teha nn baasmammogrammi, mida saaks kasutada edaspidistel mammograafilistel uuringutel võrdlusena. 40.-49. aastased naised, kes kuuluvad kõrgemasse riskigruppi või kellel esinevad kaebused, peaksid käima mammograafilisel uuringul 1-2 aasta järel. Mammograafilisele sõeluuringule kutsutakse kõiki naisi vaatamata kaebuste puudumisele alates 50. eluaastast, vanusest, mil rinnavähi tekkerisk suureneb oluliselt. (Mammograafia. 2011) 17 3.2.2. Ultraheliuuring Ultraheliuuring tähendab seda, et mingile kehaosale suunatakse kõrgsageduslikud helilained, mille abil pildistatakse keha sisemust
kudedesse, on raviefekt 98-100%. Seega mida varem pöördub naine arsti poole, seda parem on ravitulemus. Rinnavähi varajases avastamises on kõige tähtsam roll sõeluuringutel, mis toimuvad kindlas vanusegrupis, valdavalt kaebusteta naiste uuring rinnavähi avastamiseks varajases staadiumis, kui teiste uurimismeetoditega ei ole haigust avastada veel võimalik. 40. 69. aastaste naiste vanusegrupis on rinnavähi sõeluuringu valikmeetodiks tänapäeval mammograafiline sõeluuring. Mammograafilisel sõeluuringul teostatakse naistele spetsiaalset röntgeniaparaati (mammograafi) kasutades röntgeniülesvõtted mõlemast rinnast kahes põhiprojektsioonis. Röntgenpilte ehk mammogramme hindavad eriettevalmistuse saanud radioloogid. 7. SOOLEVÄHK Soolevähk, mida tuntakse ka kolorektaalvähi nime all, on jämesoole ja pärasoole vähk. Jämesool ja pärasool moodustavad seedekulgla alumise osa. Enamik soolevähkidest tekib jämesoole või pärasoole sisepinna ehk limaskesta
annaabi.ee 
