esineb rinnanäärme põletikusündroom. Rind on punane, kuumav ja turses. Põletikulist rinnavähki on raskem ravida kui teisi rinnavähi vorme. Rinnavähi kulus eristatakse 4 staadiumit e raskusastet, väikesest ja piirdunud kasvajast (esimene staadium) kuni teistesse kehaosadesse levinud e metastaseerunud kasvajani (neljas staadium). Staadiumitesse jaotamine aitab arstidel määrata sobivaimat võimalikku ravi ja hinnata haiguse prognoosi. Uuringuteks kasutatakse ultraheli, mammograafiat, värvi-dopplerit, nõelaspiratsiooni, nõelbiopsiat, ekstsisioon- ehk väljalõikebiopsiat ja täiendavaid uuringuid. Rinnavähi ravi sihiks on kolde kirurgiline eemaldamine ja selle taastekkimise ning metastaaside vältimine. Östrogeenisisalduse vähendamine ravimite või kirurgia abiga on tihti vajalik, sest kasvaja näib sõltuvat östrogeenist. Kirurgiliselt on võimalik kasvaja eemaldada, rind osaliselt eemaldada või rind täielikult eemaldada (mastektoomia)
raskendatud. Postmenopausis naistel on näärmeline kude kõhetunud ja neil tehtud mammogramme on lihtsam hinnata. (Ibid) Mammograafilise uuringu käigus asetatakse rind plaadile, mille all on kassett koos filmiga. Teise plaadiga surutakse rind õhukeseks ja seejärel tehakse röntgenülesvõte. Mõlemast rinnast tehakse 2 ülesvõtet erinevas vaates. Vajadusel tehakse ka lisauuringuid leiu täpsustamiseks. Uuringul saadav kiirgusdoos on väga väike ega kahjusta kudesid. Mammograafiat on õigem teha 3.-10. päeval peale menstruatsiooni algust. Mõned naised leiavad, et mammograafia on ebamugav, kuna sellega kaasneb surve avaldamine rindadele. Kuid see kestab vaid paar sekundit ning ei ole rindadele ohtlik. (Grün-Ots 2010:79) Alates 40. eluaastast peaks naine hakkama käima regulaarsel arstlikul kontrollil ja võiks lasta teha nn baasmammogrammi, mida saaks kasutada edaspidistel mammograafilistel uuringutel võrdlusena. 40.-49
annaabi.ee 
