STRATOCUMULUS Kihtrünkpilved madalad, üksikud rõngad, üksteise kõrval, 33% Eestis olevatest pilvedest. CUMULUS HUMILUS Rünkpilved aluse kõrgus 0,8-1,5 km. Topi- või rüngakujulised. Päikesepaistelise ilma korral enne lõunat. Võivad areneda või koonduda rünksajupilvedeks (hoogsademed, äike). Võivad koonduda suurteks rünkpilvedeks. CUMULUS CONGESTUS Post- cumulus humilis (peale rünkpilvi) suured ja võimsad rünkpilved ALASIGA CUMULUS NIMBUS MAMMATUS CUMULUS Tornaado PÄRLMUTTERPILVED Stratosfääris 30km HELKIVAD ÖÖPILVED 75km, sagedasem kui pärlmutterpilved. Tekib, kui päike on loojunud aga valgustab kõrgel olevaid jääkristalle, mis helgivad.
„Kiilaspäised“ rünksajupilved Cumulonimbus calvus) ulatuvad kuni 5km kõrgusele. Pilved on Ümarad, säravad, mullilised. Võib langeda sademeid kuid äikest ei tule. „juustega“ rünksajupilved )Cumulonimbus capillatus) Tippudest venivad tuule suunas välja kiudilvede niidid, mis meenutavad juukseid, sellest ka pilve nimetus. Annavad tugevaid sademeid ning ka äikest. Mullilised rünksajupilved (Cumulonimubs mammatus) naévad v’lja nagu mullitaoliseid mügaraid. Nendega võib kaasneda tornaadosi.
Sellised tuumakesed on väga olulised kondenseerumisel, sest vastasel juhul pilvi ei tekiks, isegi kui õhk oleks üleküllastunud. Oluline on pilvede tekkimisel ka ümbritseva õhumassi temperatuuri muutus kõrguse suurenedes näiteks piisavalt suure vertikaalse negatiivse temperatuurigradiendi puhul on vertikaalsed õhuvoolud soodustatud ja seega samuti pilvede tekkimine. Sel viisil tekivad konvektsioonipilved. 1 On ka erandeid, näiteks rünksajupilvega seotud mammatus, mis tekib õhuvoolu laskumise tagajärjel, kui pilve alasi jahtub (tegelikult on selle pilvevormi moodustumise teooriaid palju). 4 Kui õhumassid segunevad või õhk tõuseb aeglaselt, tekivad teistsugused pilvetüübid, nagu kiht- ja kihtrünkpilved ja mitmesugused pilvedesegud. 1.2. Pilvede tähtsus Pilved ei paku üksnes silmailu või avastamisrõõmu, vaid neil on looduses ka mitmeid olulisi rolle:
annaabi.ee 
