Nahk Intermediaalkest Limaskest Imetikeha koosneb stroomast ja parenhüümist. Strooma katab valkja sidekoelise moodustisena imetit. Lakteerivas udaras on sagarikevaheline sidekude väga õrn, pole eristatav silmaga. Strooma kaitseb haigustekitajate vastu. Parenhüüm on piima produtseeriv kollakas näärmekude. Imetinäärmeks (gl. Mammaria) nimetatakse imetikeha parenhüümset alaosa, mis on seotud ühe nisajuhaga. Jaguneb imetinäärmesagarateks (lobi glandulae mammariae) ja need omakorda imetinäärmesagarikeks (lobuli glandulae mammariae), imetinäärme lõpposadeks, kus tekib piim, on mikroskoopilised näärmealveoolid. Piimanäärme viimasüsteem: Algab alveolaarjuhadega, jätkudes piimajuhadega (ductus lactiferi). Piimajuhad avanevad piimaurkesse (sinus lactiferi), mis paikneb imetikeha ventraalses osas. Urge on piima kogunemise paigaks ning jaguneb: Näärmeosaks (pars glandularis), mis paikneb imetikehas
Ootsüüti ümbritseb läbipaistev tsoon, epiteelrakkude kiht – kiirpärg – corona radiata ja kogu follikulit ümbritseb kahekihiline teeka. Kollaskeha –corpus luteum – moodustub küpsest folliikulist pärast ovulatsiooni. Kollaskeha taandareneb valkjaskehaks - corpus albicans. 70. Udar. Udar (uber) – piimanäärmetest moodustunud ühtne organ (mäletsejalistel ja hobustel). Kuuluvad talituslikult suguorganite hulka. Udara jaotab sagarikeks (lobuli glandulae mammariae) sagarikevaheline sidekude. Sagarikus paiknevad alveoolid (alveoli glandulae mammariae). Alveooli seina moodustavad laktotsüüdid. Alveoolidest algavad alveolaarjuhad (sein on kaetud ka laktotsüütidega). Alveolaarjuha on pikliku kuju ja kitsa valendikuga struktuurid, mis ühinevad interlobulaarjuhadeks (kaetud ühekihilise prismaatilise epiteeliga. Suuremaid interlobulaarjuhasid katab kahekihiline prismaatiline epiteel. Kontrolltööde materjal Torujate organite üldehitus
annaabi.ee 
