Nisa (papilla mammae) Siseehitus: Katab – nahk, mille all paikneb keresidekirme ja rasvkude. Nisaseina kihid on: Nahk Intermediaalkest Limaskest Imetikeha koosneb stroomast ja parenhüümist. Strooma katab valkja sidekoelise moodustisena imetit. Lakteerivas udaras on sagarikevaheline sidekude väga õrn, pole eristatav silmaga. Strooma kaitseb haigustekitajate vastu. Parenhüüm on piima produtseeriv kollakas näärmekude. Imetinäärmeks (gl. Mammaria) nimetatakse imetikeha parenhüümset alaosa, mis on seotud ühe nisajuhaga. Jaguneb imetinäärmesagarateks (lobi glandulae mammariae) ja need omakorda imetinäärmesagarikeks (lobuli glandulae mammariae), imetinäärme lõpposadeks, kus tekib piim, on mikroskoopilised näärmealveoolid. Piimanäärme viimasüsteem: Algab alveolaarjuhadega, jätkudes piimajuhadega (ductus lactiferi). Piimajuhad avanevad piimaurkesse (sinus lactiferi), mis paikneb imetikeha ventraalses osas.
2) Distaalsed tuubulid a. Väiksem diameeter b. Raku piirid selged, rakud madalamad c. Organellid hästi arenenud d. Vähesel hulgal mikrohatte 3) Ülejuhteosa a. 10-15 mirkomeetrit diameeter b. epiteel madal c. organelle ja hatte vähe 4) Kogumistorukesed a. Rakud kuubilised ja sirgete piiridega b. Tuum tsentraalselt 11. Lakteeriv piimanääre Glandula mammaria modifitseerunud apokriinne nääre. Iga sagar koosneb viimasüsteemist, mis eraldi juhana avaneb rinnanibul. Sagarike vahel rasvkude liigendatuna kiudsidekoeliste septidega/ Sagarikud koosnevad kuup- ja silinderepiteeliga kaetud lõpposadest – alveoolidest, sagarikevahelisest sidekoest tungivad õrnad väädid alveoolide vahele. Sekreet suunatakse alveoolidest kitsastesse ühekihilise lameepiteeliga kaetud sagarikusisestesse juhadesse ehk intralobulaarjuhadesse
annaabi.ee 
