280 tuli Tarentumi kutsel Itaaliasse Epeirose kuningas Pyrrhos ja saavutas kaks rasket võitu roomlaste üle. 275, pärast Pyrrhose naasmist Sitsiiliast, võitsid roomlasi teda Beneventumi lahingus ja Pyrrhos lahkus Itaaliast. 272 alistus Tarentum roomlastele. 265 vallutasid roomlased viimase sõltumatu etruski linna Volsinii. Keskmine vabariik 264 133 Esimene Puunia sõda 264 241: Sõda algas roomlaste otsusest toetada Sitsiilias Messana linnas kindlustunud palgasõdureid (Mamertiinid) Sürakuusa ja Kartaago vastu. Sõja algul võitsid roomlased Syrakuusat ja sõlmisid selle kuninga Hieroniga liidu. Võitluseks Kartaagoga rajasid roomlased tugeva sõjalaevastiku. 260 võiduga Mylae lahingus (Sitsiilia põhjarannikul) saavutas Rooma laevastik esmakordselt ülekaalu merel. 256 roomlaste uus võit Encomuse neemel (Sitsiilia lõunarannikul). Järgnesid: - roomlaste sissetung Aafrikasse, mis esialgse edu järel lõppes lüüasaamisega Kartaago palgavägedelt.
kooskõlastanud. Kartaagolaste püüd saada võimalikult suur osa Sitsiiliast oma võimu alla oli sajandeid põhjustanud sõdu kreeklaste vastu ja kui ka roomlased Lõua-Itaalias kreeklastega konflikti sattusid, oli koostöö kahe suurvõimu vahel täiesti loomulik. Traditsioonilised suhted katkestas konflikt Sitsiilias tegutsenud itaalia palgasõdurite mamertiinide toetamise pärast. Palgatud Sürakuusa türanni Agathoklese poolt, jäid mamertiinid (marsipojad) pärast tolle surma teenistuseta (289. a.), kehtestasid oma hirmuvalitsuse Messanas, kuid said uue Sürakuusa türanni Hieron II (valitses 275 214) käest lüüa ja piirati Messanas ümber. Mamertiinide abipalve andis Kartaagole soodsa võimaluse sekkuda oma vana vaenlase Sürakuusa vastu. Kuid mamertiinid läksid tülli ka kartaagolastega ja palusid nüüd abi Roomalt. See pani roomlased keerulisse olukorda.