Mambo Mambo Mambo on 1930. 1940. aastatel kujunenud Kuuba muusika- ja tantsustiil. Nimetus tähendab Haiti voodoo preestritari. Mambo ühendab Euroopa kontratantsu traditsiooni ning mustade haiitilaste iseloomulikud Aafrika-pärased sünkopeeritud rütmid. 4/4 taktimõõdus mambo sai Ameerika Ühendriikides 1950. aastatel ülipopulaarseks seltskonnatantsuks, hiljem arenes selles välja veidi lihtsam tsa-tsa. Tantsu sammud Põhisammudes esimesel taktiosal liikumist ei ole, teisel on samm ette või taha, kolmandal kantakse keharaskus tagasi teisele jalale ning neljandal tuuakse jalg juurde. Mambole, nagu mitmetele teistelegi Ladina-Ameerika tantsudele on iseloomulik puusahööritus, mis kaasneb keharaskuse ühelt jalalt teisele viimisega. Näide: http://www.youtube.com/watch? v=TvLw8p9hLiM
Mambot tantsitakse enamasti paaris ning tantsida võivad noortest inimestest vanadeni. Saatepillidena kasutatakse bandžot, kitarri, mandoliini, viiulit ja klaverit. • Põhisammudes esimesel taktiosal liikumist ei ole, teisel on samm ette või taha, kolmandal kantakse keharaskus tagasi teisele jalale ning neljandal tuuakse jalg juurde. Mambole on iseloomulik puusahööritus, millega kaasneb keharaskuse ühelt jalalt teisele viimisega. Tantsijate riietus Faktid mambost • kujunes 1930. – 40. aastatel. • 4/4 taktimõõdus. • On kiire ja väga energiline tants. • http://www.youtube.com/watch?v=j phLiz0cxuo
boolerot · Boleroost aeglasem · Keerulised sammud RUMBA · Rumba on Kuubalt pärit afroameerika päritolu paaristants, mis muutus populaarseks 20. sajandi algul. TUNNUSED: · kirglik () · aeglases tempos. · 4/4 -taktimõõdus tants. · tantsijad selles tantsus peaks välja nägema nagu armunud. · samme loetakse ,,kiire, kiire, aeglane". TSA-TSA-TSA · Tsa-tsa-tsa on tants, mis kujunes välja rumbast ja mambost. · Nimetus imiteerib sammude sahinat tantsupõrandal. · 1950. aastatel tsa- tsa- tsa oli väga populaarne tants. SALSA · Salsa on tants, mis koondab endas hulganisti erinevaid Ladina-Ameerika rütme ja tantsuvõtteid. · Kuuba juurtega tants kujunes välja 1960. aastatel New Yorgis ühes vaestekvartalis. SALSA TUNNUSED: · 4/4 taktimõõdus · tantsitakse nii soolo - kui ka paaristantsuna. · Saateansambli kõige iseloomulikumad pillid
Mambo on 4/4 taktimõõdus tants mis on suhteliselt aeglane ja keerukas . Rumba Rumba on Kuubalt pärit afroameerika päritolu paaristants, mis muutus populaarseks 20. sajandi algul. Rumba on väga kirglik aeglases tempos 4/4 taktimõõdus tants. Samme loetakse "kiire,kiire,aeglane". Saateansamblisse kuulusid soololaulja, koor ja erinevad löökpillid. Tsatsatsa Tsatsatsa on välja kujunenud rumbast ning mambost, kuid ta on nendest aeglasem ja lihtsam variant. Nimetus on mõeldud edasi andma sammude sahinat tantsupõrandal. Ta on üks armastatumaid seltskonnatantse kogu maailmas ning ta kuulub ka LadinaAmeerika võistlus tantsude hulka . Salsa Salsa koondab endas hulganisti erinevaid LadinaAmeerika rütme ja tantsuvõtteid. See tekkis New Yorgis 1960 ndatel aastatel mulattide ja mustanahaliste poolt valmistatult
5. Kvikstep on lõbus, elav, alguse saanud fokstrotist kui tema kiirem vorm põimunud teiste moehulluse tantsudega (tsarleston, polka, castle walk). Ladina-Ameerika tantse on samuti viis: samba, tsa-tsa-tsa, rumba, paso doble ja dzaiv. 1. Samba on ülemeelik, lõbus, algselt Brasiilia karnevalitants, mille iseloomu toob tantsupaar välja puusaliigutuste ja keharingidega üle põranda liikudes . 2. Cha-cha-cha on temperamentne, rütmikas, pärineb Kuubast ja tema juuri tuleb otsida mambost. 3. Rumba on romantiline, aeglaseim Ladina-Ameerika tants. Tants, milles kasutatakse palju puusatööd (hip action), väljendab armastust ja tundeid kahe tantsija vahel. 4. Pasodoble on võitluslik, pidulik, pärineb Hispaaniast. Tants on interpretatsioon härjavõitlusest, kus mees mängib "torero" e. härjavõitleja ja naine tema "cappa" ehk keebi rolli. Tantsu juured põlvnevad flamencost . 5
Kuuba muusika kannab endas tugevaid Hispaania ja Aafrika muusikamõjutusi. Mambo Mambo on muusikavorm ja tantsustiil, algselt rituaalse sisuga tugevalt Aafrika poolt mõjutatud tants. Hiljem tuli sellele juurde jazzi element, millena ta jõudis Euroopasse. Rumba Rumba on paaristants afro-ameerikast, mis on kirglikus ja aeglases tempos. Traditsioonilisse saateansamblisse kuulusid soololaulja, vastulaulev koor ja erinevad löökpillid. Tsa-tsa-tsa Tsa-tsa-tsa on rumbast ja mambost kujunenud tants, mis on viimastest aeglaseim ja lihtsaim. Nimetus annab edasi sahinat tantsupõrandal. Salsa Salsa on Kuuba juurtega tants, mis kujunes välja 1960. aastatel New Yorgis. Mulattide ja mustanahaliste kokkupuutel kujunes välja nii soolo kui ka paaristantsuna tantsitav tants, mille saatel on saksofon ja erinevad Ladina-Ameerika pillid. Salsa kõneleb sotsiaalsetest ja poliitilistest probleemidest, nüüd aga rohkem ebaõnnestunud armastusest. Paso doble
oli oma sensuaalse iseloomu tõttu algselt keelatud tants. Kuuba - rumba: https://www.youtube.com/watch?v=Qgwyiyvz6FI Väga rahulik muusika. Tempo on ühtlane ja sujuv. Aeglasele ja rahulikule liikumisele on tantsus ka teravaid pöördeid. Seda, et tegu armunutega olseks, mina küll aru ei saa. Tša-tša-tša Tšatša ehk tša-tša-tšaa (cha-cha-cha) on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus Ladina-Ameerika tants. Väljakujunend rumbast ja mambost, lihtsam versioon.Tantsu nimetus pärineb tõenäoliselt Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Teiste seletuste järgi tuleb tšatša nimetus tempokast Kuuba tantsust guarachast või tšatša sammudele iseloomuliku chassé tantsimisel tekkiva heli või Kuuba rahvapärase rütmipilli guiro raputuse onomatopoeetilisest kirjeldusest tša-tša-tša: https://www.youtube.com/watch?v=xKeUpU446Xg Tempo on rahulik võrreldes liikumisega. Palju vetruvust kehas ja olemas ka teravad
arvukates sambakoolides. Võistlustantsus on samba Ladina-Ameerika tantsude seas avatantsuks, tempo on u 50-52 takti minutis. CHACHA: Ehk cha-cha-cha on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus Ladina-Ameerika tants. Cha-cha-cha kirjeldati algselt kui "rumbat ühe lisalöögiga" ja "mambot guiro rütmiga". On arvatud, et cha-cha-cha sulatas kokku elemente kahest varasemast Kuuba tantsust - danzonist ja montunost, kuid teise versiooni järgi on cha-cha-cha edasiarendus kolmesest mambost, kus ühel taktil tehakse viis sammu. Cha-cha-cha loojaks on peetud Enrique Jorrini ja Euroopasse toojaks Briti tantsuõpetajat Pierre Margoliet. Tantsu nimi pärineb tõenäoliselt Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Teiste seletuste järgi tuleb cha-cha-cha nimi tempokast Kuuba tantsust guarachast või cha-cha-cha sammudele iseloomuliku chassé tantsimisel tekkiva heli või Kuuba rahvapärase rütmipilli guiro raputuse onomatopoeetilisest kirjeldusest
annaabi.ee 
