2002, lk 47). Keskaja Tallinas valitses vaieldamatult õlu, mis maitses ühtviisi hästi nii talupoegadele, linnaelanikele kui ka feodaalisandatele. Keskaja kroonikud, näiteks Jean Froissart, nimetasid õlut tema populaarsuse pärast vedelaks leivaks. Kõige kõrgemalt hinnati peeni lõunamaiseid veine. Seda joodi üksnes pidulikel puhkudel ning õllega võrreldes tunduvalt väiksemates kogustes. Kõige levinudmad veinisordid olid Tallinnas reinvein, romenii ja malvasiir. Keskaja alguse poole oli viin rohkem luksuskaup rikastele. Hiljem hakkas viina tarbimine järsult tõusma, kuid õllele see konkurentsi ei pakkunud. PIDUSÖÖMING JA KOKAKUNST Keskajal tähendas piduöök kaugelt enamat kui lihtsalt ühist söögi ja joogi nautimist, see oli ühiskondliku elu tähtis osa. Pidusöök ja luksus olid omavahel tugevasti lahutamatult seotud. Toimusid turniirid, vastuvõtud ja muud seesugused pidustused. Luksuseks olid keskajal ka toidu valmistamise peened viisid
oma peajootudel. (1) 3.2 Vein Keskaja Tallinnas valitses vaieldamatul õlu, mis oli ühtviisi hea nii skorbuudi vastu kui ka meelelahutuseks, ometi jääb faktiks, et peeni lõunamaiseid veine hinnati õllest kõrgemalt. Veini joodi üksnes pidulikel puhkudel ning õllega võrreldes tunduvalt väiksemates kogustes. Tallinnas tahtis raad, et veini müük toimuks tema range kontrolli all ja eeskätt reakeldris. (1) Kõige levinumad olid Tallinnas kolm veinisorti: reinvein, romeiin ja malvasiir. Malvasiir oli Kreekast pärinevate viinamarjade järgi nimetatud veinisort, mis oli tavalistest veinidest kallim, see polnud lihtne lauavein, vaid peen ja hõrk delikatess. (1) Reinvein oli Saksamaal väga kuulus ja armastatud, tallinlastel näib see olnud eelistatuim vein pidulaual. Reinveini all tuleb keskajal mõista Reini kesk- ja alamjooksult ning Mosel piirkonnas kasvatatud viinamarjadest aetud veini. (1) Kolmas vein oli romenii, nime järgi võis see pärineda Napoli di Romaniast
annaabi.ee 
