- 20. sajandi alguses ajalooline triloogia (realistlik, psühholoogiline) ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid", ,,Prohvet Maltsvet". o 50.60. aastate talurahvaliikumised. o ,,Mahtra sõda" talurahvarahutustest panoraamne pilt. Vaadeldakse mitmeid tegelasi jne. Vilde ei idealiseeri siin kedagi. o ,,Anija Mehed" talupoegade karistamine, kõrvalteemana linnaelanike ja aadlike vastuolud ja konfliktid. o ,,Prohvet Maltsvet" maltsvetlus ja väljarändamine Venemaale. - Asjalik, analüütiline, faktidele toetuv lähenemne. - Tol ajal kindlasti kirjanduslikku avangardi kuuluv. - Toonane Eesti esieurooplane ta oli teadlik, mis toimus euroopa kirjanduses ja kunstis ta püüdis samu meetodeid jms rakendada siinses kontekstis. - Realism, naturalism proovib kujutada elu tõepäraselt kujutamislaadist kaob senisele kunstile omane tinglikkus või abstraktsus.
talupoegade orjastamisel ja valitsemisel abistaks. Romaan „Prohvet Maltsvet“ räägib nimitegelase ja religiooni suhtest. Kuigi romaani pealkiri on prohveti kohta, ei pöörata temale teoses palju tähelepanu. Maltsveti tegevus ja tema maailmavaade peegeldub teistes tegelastes, nt tema õpetuse mõju tuleb välja fiktsionaalsetes tegelastes. Vilde oli tollal ateistliku maailmavaatega. Kogu usutemaatikat üldiselt, aga ka usulahkude probleemi (sh maltsvetlus) käsitletakse kriitiliselt, kohati isegi üleolevalt, groteskselt. Kuidas Vilde uskumist kujutab? Uskumine pole romaanis midagi muud kui jumala orjamine. Vilde loob värvikaid olukordi maltsvetlusest, nt kuidas palvetamisel toimub mõistuse nihestus. Vilde näitab uskumist kui liialdust. Ta usub, et need, kes on usklikuks hakanud, sunnivad ka kaaskondlasi usklikuks hakkama. Uskumist ajendas toona majanduslik vajadus – usu kaudu loodeti paremat põlve
annaabi.ee 
