„Prohvet Maltsvetis“ on käsitlemist leidnud talurahvaliikumise teised vormid – ümberasumine ja usuline liikumine. Rasketest agraaroludest põhjustatud väljarändamine algas 50-ndate aastate keskel Liivimaal, 60-ndates aastates levis see liikumine ka Eestimaa kubermangus. Sadu perekondi rändas Samaarasse ja mujale Venemaale. Põhja-Eestis, Järvamaal omandas ümberasumisliikumine usulise varjundi, sest sealsed agaramad väljarändajad olid maltsvetlased. Romaan pakub traagilisi pilte maltsvetlaste väljarändamisest ja selle eellugudest. Romaani lõpupool on asjalikud kirjeldused väljarännanute elust Krimmist. Vilde külastas 1904 aasta sügisel Krimmi ja Kaukaasia eesti asundusi, et oma romaanile rohkem materjali hankida. „Mahtra sõda“ ilmus „Teatajas“ 12 jaanuarist kuni 7. maini 1902 ja seejärel raamatuna J.H. Vahtriku kirjastusel. Tallinlased ja Harjumaa elanikud olid väga huvitatud selle ilmumisest.
Eesti soost üliõpilased õpisid põhiliselt arstiks või kirikuõpetajaks, kuid patronaazi õiguse tõttu ei saanud siin tööd, paljud läksid venemaale. (hübriidsus-eestlane jäljendas sakslast minnes pastoriks õppima) Vilde ,,Prohvet Maltsvet" e Juhan Leinberg. Tervikuna pühendatud usuelule, kirjeldas usuelu tingimusi ja arengut eelnevatel sajanditel (olukord hetkel, kui rahva usk kirikusse hakkab hajuma, otsitakse alternatiive nagu nt vennaste kogudus.) Maltsvetlased vs vennaste koguduse liikmed. Raamatu II pool pühendatud emigratsioonile (Krimmi tõotatud maale). Vilde suhe religiooni on kriitiline, tugevalt ateistlik, ei pea religiooni eriti oluliseks oma elus. Usu kirjeldused teadlikult kallutatud ja äärmuslikud (usk ei aita talupoegi, pidev ekstaatiline palvetamine ei jäta aega tööle). (NB: Uku Masing kritiseeris Vildet, et tal pole empaatiat usu vastu, et ta ei mõista pastorit ja on seega pime inimesena). Orjus
annaabi.ee 
