Estofiilide tegevus, seltsiliikumise areng; Estofiilide liikumine tekkis baltisakslaste hulgas. Tunti huvi eesti kultuuri vastu, uuriti eesti keelt. Kirjutati eesti keelseid kirjatöid. Nende tegevusega liitusid ka Kreutzwald ja Faehlmann. Rajati kultuuriseltse; · Õpetatud Eesti Selts ( ESS ) 1838. aastal Tartus · Eestimaa Kirjanduslik Ühing 1842. aastal Tallinnas · Lihtrahva seas oli populaarne vennaste liikumine ehk hernhuutlus. Teiseks levis ka Maltsvelti liikumine - Talupoeg otsutas hakata jutlustajaks ning eesmärgiks oli majandusliku olukorra parandamine. Eesti seltside teke; · Eesti kirjameeste selts püüdlus oli anda välja eestikeelseid kasulikke raamatuid, mis oleksid saksakeelsete asemel. KooliõpikudRahva harimine. Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ja korraldas kirjandusõistlusi. Juht oli Jakob Hurt .
kuni surmani 1950. Kultuurilugu Mitteajaloolased tavaliselt, põhiliselt kirjandusteadlased või kirjanikud. Friedebert Tuglas - polnud ülikooli haridust, ,,A. Grensxteini lahkumine" 1926, ,,Juhan Liiv" 1927, ,,Eesti Kirjanike Selts". Liivi teoses rohkelt sotsiaal-kultuurislist tausta. August Palm ,,Eesti Kirjanduse Selts 1907-1932" ja ,,Villem Reiman" 1937. Ajalooharrastaja Aleksander Jruuspere 19. sajandi lõpu ajaloost tööd. Nt Tartu Eesti Põllumeeste Selts, Maltsvelti liikumine (Akadeemilise Ajaloo Seltsi aktiivne tegelane). Uurimused eesti raamatu ajaloost FriedrichPuksoo, Jaan Roos, Richard Asti. Muusika ajaloost Anton Kasemets ja Elmar Arro. Kujutava kunsti ajaloost oldemar ja Alfred Vaga, Rudolf Paris. Teatri ajaloost Artur Adson, Jaan Kärner. Kooli ajaloost Johan Kõpp, Peeter Põld, Juhan Vasar (ülikooli ajalugu). Poliitiline ajalugu Edgar Laaman oli paremini informeeritud inimene Eestis omal ajal välis- ja
annaabi.ee 
