tüvetüükaosa mädanik on juurepess. Kogu sügavamate haavandite kaudu. Puit algul metsamädanike mahust on suurem roll helepruun, hiljem punakaspruun, 3. ~70% juurepess (Soome). Järgmisel kohal staadiumis ovaalsed tselluloosilaigud, mis rakkis, külmaseente roll on väga tühine. Puu muutuvad õõnsusteks. Mädanik võib minna toodab 2 tüüpi aineid eluaja joksul: 1) kuni maltspuiduni. Läheb tsentraalsest kasvuained (suhkur, tärklis) ja 2) kaitseained mädanikust üle tervet tüve haaravaks (fenoolsed ühendid nt pinosülviin, mis mädanikuks. Kui männitaeliku kahjustusega kandub vaiguga). Hooldusraietega alles puud langevad tormiheite ohvriks väga jäänud puud kulutavad oma energiat harva, siis kuusetaelikuga puudel on see kasvuainete tootmiseks. Kaitseaineid võib sage. Nii männi- kui kuusetaeliku viljakehad
tekitajad.) toituvad seened. Surnud puidu lagundajaid ei maks alahinnata, sest kuigi need mädandavad vaid lülipuitu, muudavad sellega puutüvr mehhaaniliselt nõrgaks ning murdumisohtlikuks. Ka üksikud poolparasiitsed seened põhjustavad alguses südamemädaniku, võivad aga hiljem tungida edasi maltspuitu ja pehastada aastate jooksul mõne tüveosa täielikult. Väikesed koorekahjustused, mis ulatuvad ainult maltspuiduni, põhjustavad vaid paikse haavamädaniku, sinetuse jt nakkuste teket. Puu seisukindlusele ega tervisele need ei mõju, küll aga võivad olla teerajajateks teistele, agressiivsematele mädanikutekitajatele. Sügavamad ja ulatuslikumad maltspuidu vigastused põhjustavad aga kahjustatud puidu kuivamise ning nakatumise mitmesuguste mikroorganismidega. Olenevalt seeneliigist areneb mädanik kas ainult haavaümbruse maltspuidus või tungib edasi lülipuitu.
annaabi.ee 
