vein, mis on hoopis täidlasem ja võimsem kui Rioja tavaliselt ning oma hinnalt mõistagi hoopis kallim kui Gran Reserva. Valged veinid valmistatakse eeskätt Viura viinamarjast. Traditsiooniliselt laagerdatakse neid samuti pikalt tammevaadis, et taandada selle sordi võimsat hapet. Tavaliselt valmistatakse tänapäeval säherduse tammemahla kõrvale ka moodne kerge tammeta vein, mida võib ju vajadusel osaliselt malolaktiliselt kääritada või mõnd muud sorti juurde segada. Siiski on ka kümme aastat vanal ja pikalt vaadis laagerdanud valgel Gran Rerserval oma hõrk võlu. Sellist asja toodetakse küll tänapäeval õige harva, tuntuimaks stiilinäiteks on vana kooli lipulaev Tondonia, kelle veini peaks ka Tallinnas leiduma. 190 Rioja tootjad ja veinid Altanza, hiljuti alustanud moodne Rioja veinitootja ( vanimad veinid a-st 1998) Fuenmayoris
7. Väetamine, pritsimine ja väävel sama, mis kvaliteetveinide puhul. 8. Viinapuude vanus ja istutamistihedus pole olulised, väätide lõikamine ja sidumise meetod aga küll. 9. Põldude kastmine kuumades regioonides laiemalt lubatud. 10. Nõuded veinide valmistamisele on väga sarnased kvaliteetveinide omale. Ei ole piiratud veinide arendamise meetodeid (tamm või mitte tamm, arendamine pudelis jne), chaptaliseerimine on laiemalt lubatud (kuid mitte kõikjal), valgeid veine on lubatud malolaktiliselt fermenteerida. 11. Minimaalset alkoholisisaldust pole määratud (v.a. Saksamaal ja Alsace´s). 12. Aastanumbri teema kattub kvaliteetveinidega. Nõuded Uue Maailma veinide valmistamisel 1. Terroir ei ole oluline. Sageli on põllud nii suured, et pinnas ja mikrokliima võivad mitmeid kordi vahelduda. Samuti on lubatud pinnast töödelda, teisaldada ja teisiti muuta. 2. Pudelisildil on alati ära toodud viinamarjasort(did), millest vein on valmistatud. Iga vein võib kuni
annaabi.ee 
