Indreku vahele õigusemõistjateks, poisid eitavad, et direktor neid valetama oleks õpetanud - Maurus meenutas oma hallide juustega Indrekule tema isa Andrest, mispeale poiss siiski leebus ja direktorile kõik ausalt ära rääkis, isegi seda et Voitinski ja Slopašev olid rääkinud kooli kinni panemisest XII - direktori tütar ilmus söögituppa, mil Indrek leiba voolis, neiu jälgis iga ta liigutust, istus laual, mille eest oma tädilt Malmbergilt pragada sai, uuris Indrekult, kus keegi istub, kurtis Indrekule kui igav tal on, sest talle on kõik keelatud - neiu uuris Indrekult, miks poiss üldse seal on, küsib ta keeleoskuse kohta, pakub välja talle saksa keelt õpetada, hakkabki seda samal ajal tegema, mil Indrek tööd teeb - neiu õige nimi Miralda, aga kutsub end Ramildaks, sest õige nimi talle ei meeldi, tahab kunagi iseseisvana elades nime ära vahetada
nii mõnigi tänavune küps pidi tuleval aastal uuesti küpsema tulema ja eelviimne klass polnud niikuinii veel küps, mispärast temal polnud kalamarjast suurt lugugi. Nõnda lähenes see tähtis päev suurelt ja lootusrikkalt. Viimsest klassist kanti lauad välja ja nende asemele tulid teised lauad, millest tehti midagi hobuseraua taolist. Laudade katteks oli alguses kavatsetud paber, valge paber, aga Indrek muretses omal algatusel proua Malmbergilt helevalged linad, mis see andis ühes õpetusega, et kui veinidega midagi juhtub, siis soola peale, tublisti soola. Aga see õpetus oli üsna asjata, sest kuis sai veiniga midagi juhtuda, kui seda polnud olemaski, vaid oli ainult valge või õlu. Ja milleks veinid või mõned muud magusad joogid, kui on ainult mehed, mitte ainustki naist? Tassid ja klaasid, taldrikud ja vaagnad, mis laoti linadele, tulid samuti proua Malmbergi lahkusest, nagu valged linadki. Istumiseks pikad
annaabi.ee 
