Henriku kroonika, kus kuni 200000 eestlast kirjeldatakse põhiliselt pikakasvuliste ja heledapäisetena. Sellel ajal Tekkisid esimaste käsitöölistena sepad ja laevaehitajad. Eesti jagunes maakondadeks, nagu Saaremaa, Sakala, Virumaa, Ugandi, Harjuma ja need omakorda kihelkondadeks. 13. sajandi alguses hakkasid Eestisse tungima ristiusu toojad sakslased, taanlased ja teised. Ümera lahingus 1210. aastal õnnestus eestlaste maleval neid võita, kuid hiljem jäädi siiski relvastusest ülekaalukatele vaenlastele alla. Eestklaste kindlustuseks olid mullast, puust ja 9osaliselt kivist linnused nagu Otepää, Lõhavere, Varbola, Viljandi, Tallinn. Viimast mainis esmakordselt kaardil Araabia geograaf Idrisi 1154. aastal. Saksa kaupmehi huvitas Eesti põhiliselt Venemaale kulgeva kaubateena Gotlandi saarelt või Lüübekist Pihkvasse või Novgorodi. Enne ristiusku valitsenud maalusu jumal oli Turapita ja metsasalusid ehk hiisi
Kotkas on tugevuse ja jõu sümbol, ta lendab kõrguses, mis peab tuletama Noorte Kotkaste organisatsiooni liikmetele meelde õilsaid aateid. Kotka silm on tähelepanelik – samasugune peab olema ka Noorte Kotkaste hulka kuuluv noor. Märgil on liiliaõis, mis tähistab puhtust ja korralikkust. Ülejäänud sümboolika om sama mis kodutütarde märgil ja märk näeb ka samasugune välja nagu kodutütardel. 5.2 Lipp Igal noorkotkaste maleval on oma lipp. Noorte Kotkaste embleemi kõrgus on 60 cm. Lipu mõlema külje vardapoolses ülemises nurgas on piirkondliku haldusüksuse vapp. Lipukangast ääristavad narmad ja ehisnöörid on kuldkollased. Lipukanga suurus on 105×105 cm. 5.3 Vorm Noorkotkaste pidulik vormriietus on kaitseväe tavavormi lõikega helesinine vormipluus, millel kantakse embleemi, järgutäppe, erialamärke ja ametikohatunnust. Liikmeks võetud kannavad sinist skautlikku kaelarätti. Pluusi juures
suhted kaitseväe määrustikega, käitumisreeglid ja sisemise asjaajamise kord. Kaitseliidu kodukorra kinnitab Vabariigi Valitsus. Kaitseliidu sõltumatus erakondadest Kaitseliit on erakonnaväline organisatsioon. Erakondade ja muude poliitiliste ühenduste ning nende esindajate erakondlik tegevus Kaitseliidus on keelatud. Lipp, embleem, vormiriietus ja märgid Kaitseliidul on üldlipp ja embleem. Oma lipu ja märkide õigus on ka maleval, malevkonnal ja nendega võrdsustatud üksustel. Kaitseliidu üldlipu ja embleemi kirjelduse kinnitab Vabariigi Valitsus . Maleva ja malevast väiksema üksuse lipu kirjelduse ning nende märkide kirjelduse kinnitab kaitseminister . Kaitseliidu vormiriietuse ja eraldusmärgid (ametikoha tunnused) kinnitab Vabariigi Valitsus , nende kandmise korra kehtestab kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseliidul on oma teenetemärgid, mille kirjelduse ja statuudi kinnitab
annaabi.ee 
