Indoeuroopa keelkond Romaani allrühm Kristina Põldmaa 9b Romaani keelte hulka kuuluvad: Itaalia keel Prantsuse keel Hispaania keel Portugali keel Rumeenia keel Romansi keel Katalani keel Provansi kelle ehk oksitaani keel Galeegi keel Leoni keel Korsika keel Sardi keel friuuli keel Ladiini keel Itaalia keel Italiano Itaalia tähestik: a,b,c,d,e,f,g,h,i,k,l,m,n,o,p,q,r,s,t,u,v,z Võõrtähed: j,k,w,x,y http://www.youtube.com/watch? v=J1VnrTrKalM Prantsuse keel Français Prantsuse tähestik: a,b,c,d,e,f,g,h,i,j,k,l,m,n,o,p,q,r,s,t,u,v,x,y,z http://www.youtube.com/watch? v=DqwzvtjeYBQ prantsuse Hispaania keel Español Hispaania tähestik: a (a),b (b), c (tsee) ch (te), d (de), e (e), f (efe), g (hhe), h (ate), i (i), j (hota), k (ka), l (ele), ll (elje), m (eme), n (ene), ñ (enje), o (o), p (pe), q (ku), r (ere), ...
Uldiselt ei olnud vahet, kas oli tegemist kuninga, oukondlase, maagi voi koguni saatanaga nad koik olid roivastatud sarnaselt. 1. pala, mida ma iseloomustan on ooperi koige tuntum number *Marss*, mis on levinud ka iseseisva kontsertpalana. Kogu ooperi ajal kolab see viis korda. See marss on kogu ooperit labiv juhtmotiiv ja Rahvusooper Estonias kasutatakse seda meloodiat ka etenduse kutsungina. Pala jai mulle eriti meelde, sest ma olen seda ka varemgi kuulnud, kuid ma ei maleta, kus. Muusika oli rutmiline, energiline, kaasahaarav ja hoogne. Mulle tekitas see muusika sellise emotsiooni, et ma oleksin tahtnud kohe minna lavale ja kaasa tantsida, sest see oli nii lobus. 2. pala, mida ma iseloomustan oli esimeses vaatuses, kui koor oli pikali ja koik hoidsid uhte katt ja sorme pusti. Samal ajal laulis uhest ekraanist uks mees. Muusika oli kiire, voimas, ahvardav, hirmutav ja muusika alguses ja lopus kolas see nagu praami pasundamine
5.Kp joudis Soome, puhkab67-68, otsib tuuletarga ules ja voitleb tema sodalastega, voidab.Tuuslar palub armu, jutustab Lindast, Kalevipoeg ei usu ja tapab ta. Hiljem kahetseb kuna ei tea kus Linda on. Uneneao kaudu saab teada, et ta on surnud.77.Rannapiiga vanemad otsivad tame mahavotjat70. 6 Kp otsustab Soome sepa ules otsida, et head mooka saada, saab kunagise Kalevi tugevaima mooga mida tehti 7a.83-84 Peol tekib vaidlus, Kp tapab purjus peaga sepa poja, hommikul ei maleta midagi.kotka tiiva alla olnud mehike raiub tamme . 92 7. Kp hakkas koju tagasi minema, teel kuuleb saarepiiga laulu 95-96,Iru mael kuulust sai aru et Linda on surnud jam is ta on teinud 99-100. Vennad arutavad reisilugusi,kust ema otsisid.101-102/102-104. Vennad otsustavad liisku heita, kes saab kuningaks.104-105.Kp saab isa opetust.105-106.8. Viskevoitluse Vortsjarve aares? 101 voitis noorim vend, teised laksid uut kodukohta otsima 117-119
Kui too oli joonud, kusis lamba- karjus: "Mu isand, sa oled vist kaugemalt mehi, su nagu pole siitkandi inimese oma." "Jah, ma tulen kaugelt, kuid see kant pole mulle tundmatu," utles Vooras ning istus lave korvale pingile. "Ma olen see, kellele kuulub koik siin vananevas maailmas, nii ka siinne kant. Nae, rohukors vorsub ja sirutub ahnelt paikese poole ning on tais elu. Aga tuleb palav suvi ja juba ta narbub ning kaob sinna, kust ta kevadel tuli. Jargmisel aastal ei maleta teda keegi. Voi ehitatakse maja - algul on ta tugev, savi pusib kindlalt seinasja ei tee tuul ega vihm talle midagi. Aga laheb mooda moni aeg ja maja laguneb ara. Voi sunnib laps - ta opib kondima ja hakkab avali silmi maailma avastama, aga juba ta vasib sellest, ehitab enda umber tinase muuri ja ehib seda kogu oma elu - varsti on ta vana att ning sureb, . et teda unustataks. Aga isegi taevalaotuses ei ale midagi, mis mind ei tunneks
annaabi.ee 
