Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Nimetus Näidis Pilt Skeem Kirjeldus Labane Riide mõlemal poolel on ühesugune arv lõim- ja kudekatteid, mis asetsevad maleruutude taoliselt. Lõime- Kanga pindne paremal poolel on ülekaalus lõimelõngad. Kanga pahemal poolel ei ole toimejooni näha. Koepindn Kõige e harvemini esinev toimsetest sidustest. Kanga paremal poolel on
KANGASTE SIDUSED Töö võiks olla vormistatud analoogselt lõngade- niitide tööga. Tehtav töö peaks olema vormistatud korrektselt ja ülevaatlikult. Tabelis on ära toodud osad, mida töö peab sisaldama. Nimetus1 Näidis2 Pilt3 Skeem4 Kirjeldus5 PÕHISIDUSED: Labane Riide mõlemal poolel on ühesugune arv lõim- ja kudekatteid, mis asetsevad maleruutude taoliselt. Erineva paksusega lõime- ja koelõngade kasutamisel tekivad riide pinnale nn ripsijooned. (tasakaalustamata labane) Toimne on iseloomulikud diagonaalsed jooned (toimejooned), See riide pool, kus toimejooned on paremini nähtavad, on parem pool. Tavaliselt diagonaal 45kraadise nurga all. 1. Lõimepindne Kanga paremal poolel on ülekaalus lõimelõngad. Kanga pahemal poolel ei ole toimejooni näha. 2
rakendusega sidusus. Riide mõlemal poolel on ühesugune arv lõim- ja kudekatteid, mis asetsevad maleruutude taoliselt. Nt. taft, popliin. Lõimepindne toimne Kanga paremal sidus poolel on ülekaalus lõimelõngad. Kanga pahemal
KANGASTE SIDUSED PÕHISIDUSED Nimetus Näidis Pilt Skeem Kirjeldus Labane Riide mõlemal poolel on ühesugune arv lõime- ja kudekatteid, mis asetsevad maleruutude taoliselt. Seetõttu on kanga mõlemad pooled ühesugused. Rapoor koosneb kahest lõime- ja kahest koelõngast. Iga koelõng ristub lõimelõngadega üle ühe. Kangad on suurema tõmbekoormusega, jäigemad ja kortsuvad rohkem.
relvade käsitlemisel, marssimisel, positsioonide hoidmisel, valu talumisel. Noormehi piinati ja nad ei tohtinud näolihastki liigutada. Spartiaate õpetati ka varastama, et ei peaks varu kaasa võtma. Verejanu kasvatamiseks tapeti Messeenia elanikke. Oskasid ka lugeda ja kirjutada, õpetati ka lakooniliselt kõnelema. Kasutati enamasti ainult tegusõna, nii sai kiiresti sõjaväes käske jagada. Spartalastel oli parim armeekorraldus. Kasutati faalanksit: sõjavägi rivistati maleruutude kujuliselt, eelkõige kaitseformatsioon. Faalanks ratsaväe vastu ei saanud. Sõjaväeline õpe oli riigi kulul. 20.-30. eluaastani oli sõjaväekohustus, ohvitseridel elu lõpuni. Klassikalise perioodi lõpul domineerisid spartalased kogu Kreekas. Sparta-Peloponnesose liitu kuulusid Lõuna-Kreeka maismaa riigid. 10
annaabi.ee 
