Sageli kasutatakse ka musta. Ruumi kujutamisel esineb läheduse ja kauguse vastandamist. Kaugemad pinnad on sageli tunduvalt tumedamad kui lähemal asuvad pinnad. Mis puutub kristliku teema kujutamist, siis sisu väga ei muutunud, küll aga oli see jõulisem ja dramaatilisem. Väga mõjukalt mõjusid figuuride poosid ja eriti ülepaisutatud miimika. Tavaliselt oligi maalidel kujutatu oma sünguse ja kontrastiga veel võimsam. Varemas perioodis poleks seda malbete ja pehmete toonidega saavutatud. MANERISM VÕRRELDES RENESSANSI JA BAROKIGA Renessansi puhul oli kunstis iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Taotleti elamuste pakkumist inimese meeltele. Resessansiaja lõpuks olid aga kunstnikud Michelangelo, Raffael, Vincent van Gogh, Tizian jt teinud ära kõik, mida eelnevad põlvkonnad olid üritanud saavutada ja noortel kunstnikel ei jäänud üle muud, kui nende laadi, maneeri jäljendada. Sageli see aga ebaõnnestus
o Viimane teos 1917, suri 1933 o Elulõpus ei kirjutanud, sest redigeeris varem ilmunud teoseid. Lisas juurde jutu, mida algses teoses polnud o ,,Mahtra sõda"- armastuslugu, peategelaseks Võllamäe Päärn ja Huntaugu Miina vahel. Kubjas heitis Miinale ka silma peale. Kubjas oli eestlane ja julm tööle sundija. Nö reetur. Miina isa aga pooldas abielu Kubjasega. Trööstitu pilt talupoja elust. Kirjeldab eestlasi malbete ja töökaena. Teine tegevusliin toimub mõisas Parun Rüdiger ei mõista talupoegade muret. Paruni poeg tuleb Euroopast tagasi. Tahab kergendada elu. Mõisas on koduõpetajaks preili Marchand, keda poeg ja pereisa tahavad. Ei mõista, miks lastakse talupeogi peksta. Poja ja preili vahel armulugu. Parun viib preili teenijate hulka, ei kuulu koduõpetaja kõrgseltskonda. Mahtra sõda tekib uue seaduse alusel. Vastuseis eesotsas Päärniga
annaabi.ee 
