juhtvastastest. 1 Kennedyt huvitas väga välispoliitika ning 1951. aastal külastas ta Suurbritanniat, Prantsusmaad, Itaaliat, Hispaaniat, Jugoslaaviat ja Lääne-Saksamaad. Tagasi tulles pakkus ta välja, et USA jätkaks Lääne-Euroopa kaitsmise aitamist, kuid väitis ka et antud riigid peaksid rohkem sellele minevatesse kuludesse panustama. 1951. aasta sügisel külastas ta Lähis-Ida, Indiat, Pakistani, Indohiinat, Malaiat ja Koread. Koloniaalimpeeriumite vastasena soovitas ta Prantsusmaal tungivalt Alzeeriast lahkuda. Samuti vaidles ta vastu vähearenenud riikide finantsabi suurenemisele. 1952. aastal valiti Kennedy Senatisse. Järgmisel aasta abiellus ta Jacqueline Bouvier'iga, kes oli New Yorki finantsisti tütar. Kennedy seljavalud jätkusid ning talle tehti kaks operatsiooni. 1956. aastal kirjutas ta haiglas taastudes raamatu ,,Profiles in Courage", mis hiljem võitis Pulizeri auhinna.
Jaapanlaste seisukohalt oli tegemist hiilgavalt korraldatud rünnakuga, mis leidis aset küll kaugel laevastiku kodumaast, kuid tabas sellest hoolimata USA Vaikse ookeani laevastikku täiesti ootamatult. Enam ei saanud ameeriklased ja inglased jaapanlastele ülevalt alla vaadata, et Jaapani lendurid ei saa nendele vastu, kuna kannavad prille. Rünnak neutraliseeris USA Vaikse ookeani laevastiku kuueks kuuks, mis võimaldas Jaapanil veel enne aasta lõppu rünnata Hongkongi, Malaiat ja Filipiine. Ehkki alguses tundus toimunu hävitava hoobina, tähendas rünnak Pearl Harborile ka liitlaste jaoks mõndagi kasulikku. Ühendriigid olid nüüd sõjas, mis tähendas suurt kergendust Suurbritanniale. Varsti pärast seda kuulutas ka Hitler Ühendriikidele sõja. Äkkrünnak ise aga polnudki nii hävitav, kui algul tundus. Õnnekombel polnud ühtki USA kolmest lennukikandajast rünnaku ajal sadamas ja just niisugused laevad osutusid hiljem Vaikse
annaabi.ee 
