Afganistani mudzahiide abistas USA. Ka mõned islamiriigid varustasid neid relvade ja rahaga. LKA tarnis määrava tähtsusega relvastust: maa-õhk tüüpi rakette Stinger, mis piiras Nõukogude vägede tegutsemist õhus, ning tuhandeid muulasid varustuse kohalevedamiseks Pakistanist. Samal ajal liitusid omavahel ka mitmed välismaal elanud araablastest mudzahiidid dzihaadiks Afganistani Demokraatliku Vabariigi vastu, luues rahvusvahelisi muslimite organisatsioone nagu Maktab al-Khidamat. Maktab al-Khidamat loodi Abdullah Azzam'i ja Usmah bin Ldin'i poolt 1984. aastal Peshawaris, mis asub Pakistanis. Alates 1986. aastast alustati värbamist keskusega Brooklynis Atlantic avenüül. ÜRO vahendusel 1988. aastal sõlmitud relvarahu tulemusena viis Nõukogude Liit oma väed Afganistanist välja. Viimased Nõukogude väeüksused lahkusid sealt 15. veebruaril 1989. Pärast Nõukogude 3
kes kõik on andnud vande, olemaks truu nende liidrile, Osama bin Ladenile. Rühmitus sai alguse ajast, mil toimus NSV Liidu ja Afganistani sõda, kus ühel pool sõdisid NSV Liit ja Afganistani marksistid ning teisel pool Mujahideenid, keda toetas USA. Samal ajal liitusid omavahel ka mitmed välismaal elanud araablastest mujahedeenid dzihaadiks Afganistani Demokraatliku Vabariigi vastu, luues rahvusvahelisi muslimite organisatsioone nagu Maktab al-Khidamat, kes said aastas 600 miljonit dollarit aastas Saudi-Araabia valitsuselt ja ka rikkamatelt saudidest üksikisikutelt raha. Maktab al-Khidamat loodi Abdullah Azzam ja Bin Ladeni poolt 1984.aastal Pakistanis. Alates 1986 alustati värbamist keskusega Brooklyn'is Atlantic avenüül. Al-Qaeda arenes välja rühmitusest Maktab al-Khidamat (Teenuste büroo), muslimite organisatsioonist, mis rajati 1980 selleks, et finantseerida ja värvata välismaiseid mujahadeene
annaabi.ee 
